MEESTELE: kellel ja miks tasuks minna uroloogi vastuvõtule

13. märts 2015

Üha enam räägitakse meeste tervisest ning „uroloogia” pole uudissõna kellegi jaoks. Eesnäärme sagedasemad haigused on põletik, healoomuline suurenemine ja kasvaja. Eesnäärme healoomuline suurenemine esineb umbes pooltel üle 50aastastel meestel, eesnäärmepõletiku käes kannatab 15–20% Eesti meestest. Eesnäärmevähk diagnoositakse ühel mehel kuuest. Need on hirmu tekitavad faktid, ent uroloogi vastuvõttu karta ei tasu – uroloogia ei tähenda vaid operatsioone ja lõikusi.

Uroloogia tegeleb täpsemalt nelja valdkonnaga: neerude, kuseteede ja eesnäärme põletikega,
nii meeste kui ka naiste urineerimishäiretega, hea- ja halvaloomuliste kasvajate, sh neerude, kusepõie, eesnäärme, mehe suguti ja munandi kasvajatega, ning neerude-kuseteede kividega kimpus olevate patsientidega. Lühidalt võib öelda, et uroloogia tegeleb neerude ja kuseteede haiguste varajase diagnoosi ja raviga.

Tõhus ja kiire abi

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna juhataja dr Toomas Tamm sõnab, et tänapäevaks on uroloogia valdkond jõudnud olukorda, kus eelistatakse väheinvasiivset ehk patsienti säästvat ravi.
Ida-Tallinna Keskhaiglas on viimasel kümnel aastal haavakirurgiaks tarvidust vaid 30% või isegi vähem. Operatsioone teeb väljaõppinud personal kõige ajakohasema aparatuuriga, pidevalt rakendatakse praktikasse uusi metoodikaid.
Näiteks sellest aastast hakatakse urineerimishäirete ühe ravimeetodina kasutama kusepõiesiseseid Botoxi süste.

Kuidas on lood ravijärjekordadega?

„Võib öelda, et urolooge on meil piisavalt. Hädalised pääsevad spetsialisti juurde võimalikult kiiresti ning abi saavad kõik, kel selleks tõesti vajadus. Ma ei tea, kuidas on korraldatud töö teistes haiglates, kuid meie oleme suutnud viia ravijärjekorra 1–2 nädalani,” sõnab dr Tamm. „Järjekorra pikkus ei peegelda ravivajaduse olukorda. 60 – 70% ambulatoorsetest visiitidest hõlmavad nõustamised, juba olemasolevate raviotsuste kinnitamised, vähihaigete järelkontroll ja patsientidele lisaselgituste andmised. Paljudel on tegelikult soov saada konsultatsiooni,” selgitab arst. „Eriarsti juurde ei peagi saama kohe, kui mõte või küsimus tekib. Siinkohal aitab paljuski välja perearst, kes oskab nõustada ja inimese vajadusel edasi eriarsti juurde suunata. Küll aga on lubamatu, kui uroloogilist abi vajav patsient peab ootama, kuid see johtub just nõustamise ja meditsiiniteenuse vahelise piiri puudumisest. Kindlasti on siin aidanud nn e-saatekiri, mille saadab uroloogile perearst. Loodan väga, et selle süsteemiga ühineb varsti ka Ida-Tallinna Keskhaigla.”

Märka muutusi, tunneta vaevusi

Kas ja milliste muredega mehed üldse uroloogile jõuavad ning millal tuleks seda teha viivitamatult?
Dr Tamme sõnutsi neil, kel mingisuguseid vaevusi ei ole, ei tasu ka keskeakünnisel muretsema hakata. Kindlasti võiksid 50+ mehed pidada nõu perearstiga ning teha vereproov, millest lasta määrata glükoos, kreatiniin, kolesterool ja eesnäärmemarker PSA. Sellest saab järeldada, kas diagnoosimisega tuleks edasi minna. Igasugused muutused enesetundes, mis lühikese aja jooksul ei möödu, vajavad vähemalt korra arstlikku tähelepanu.

Küll aga peaks viivitamatult arstile pöörduma need, kel on uriin punane või veretükkidega.
Samuti juhul, kui tekib kõrge palavik ning nimmepiirkonda valu, esineb valu urineerimisel või kui uriini vool on suuresti takistatud.

Kindlasti ei tohi tähelepanuta jätta ka äkki ühte külge – ükskõik kas paremasse või vasakusse – tekkinud hoovalu. Sellisel juhul on tingimata vajalikud täpsemad uuringud, et selgitada välja, millega võib tegu olla ning kuidas oleks mõistlik edasi käituda. Nimetatud vaevused ei viita ühelegi haigusele spetsiifiliselt, kuid ilma uuringuteta ei saa ka midagi välistada.

Esmaste kergemate vaevuste tekkides tuleb pöörduda perearstile ning välja selgitada, kas mure taga võib olla midagi tõsisemat.
Tihtipeale piisab vaevuste leevendamiseks toitumise ja elustiili korrigeerimisest ning sellisel juhul sõltub palju inimesest endast – kas ta on muudatusteks valmis.

Tullakse, kui vaevus segab igapäevaelu

„Paljud mehed jõuavad meie juurde erektsiooni- ja teiste seksuaalmurede, samuti urineerimisprobleemidega,” teab dr Tamm. „Hädad, mis kipuvad igapäevaelu segama, on meil igapäevased – eks tullakse siis, kui enam kuidagi muidu ei saa ja mure on piisavalt suur.”

Üle 50aastastel meestel tasuks perearstiga konsulteerida, milliseid riske võib konkreetse isiku puhul ette tulla, ning sellest lähtuvalt teha vajalikke muudatusi elustiilis. Arstid saavad inimesi aidata ja toetada, kuid see on alati kahepoolne jõupingutus. Haiglas arutatakse alati tõsisemate diagnostiliste ja raviplaanide koostamise korral ühiselt läbi eesseisvad otsused.

Näiteks uroonkoloogiliste kasvajate puhul koguneb parimate ravivõimaluste arutamiseks konsiilium, mis koosneb onkoloogist, uroloogist ja kiiritusarstist. Sel juhul püütakse leida parim lahendus ning otsustakse, mida edasi teha. Hea meel on selle üle, et vähihaigete ravi on järjest enam tõhustunud ning abi suudetakse pakkuda, patsienti säästes, rohkematele kui varem.

Neeru- ja eesnäärmevähi hilisravis on nüüd uued tõhusamad ravimid, mis aitavad hoida haigust kontrolli all varasemast paremini.

Kuid mõned mured on meestel ja naistel ühised, näiteks alumiste kuseteede põletikud. Sel juhul võib abi saada operatsioonist, ravi koosneb mitmest etapist.

Dr Tamm sõnab, et kuigi inimene saab enda jaoks õigeid otsuseid tehes haiguse teket ja kulgu veidi mõjutada, siiski paraku geneetika ning keskkonna vastu ei saa. Küll aga ei ole mitmekülgne toitumine ja positiivsed harjumused liiast, sest mõjutavad organismis paljusid haigusi, ka eesnäärme- ja kusepõiehaigusi.

Allikas: Elutark

 

Ida-Tallinna Keskhaigla on just meeste tervisele mõeldes välja töötanud eesnäärmeuuringute paketi, mis võimaldab kiiresti ja mugavalt saada ülevaade oma eesnäärme tervisest ning selle olulisematest riskidest. Vaata lähemalt: http://www.itk.ee/kliinikud/sisekliinik/sisekliinikust/sudamekeskus/meeste-eesnaarme-tervise-pakett

 

 

Tagasi