Kolm vähiravikeskust, riik ja Roche Eesti alustavad ühist uuringuprojekti

20. juuli 2020

Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Sotsiaalministeerium, Haigekassa ja Roche Eesti alustavad ühist teostatavusuuringut, et hinnata kopsuvähiga patsientide raviteekonnal kogutavate andmete koondamise võimalikkust ühtsesse andmekogusse. Projekti alustamise esimese olulise sammuna sõlmisid projekti osapooled ühiste kavatsuste protokolli. Uuringusse kaasatakse alates septembrist kahe aasta jooksul suurusjärgus 850 esmase kopsuvähi diagnoosi saanud patsienti.

Teostatavusuuringu eesmärk on praktilise läbiproovise teel välja töötada kopsuvähi diagnoosiga patsiendi kohta kogutava andmestiku vajalik struktuur ja kirjeldada andmete liikumise loogika. See omakorda võimaldab koondada tavapraktikas tekkivad andmed ja olemasolevate registrite kirjed ühte dünaamilisse andmekogusse. Kuni kaks aastat kestva teostatavusuuringu tulemused kogutakse avalikustamisele kuuluvasse koondraportisse. Koondraport saab olema üheks sisendiks järgmiste üleriigiliste sammude planeerimisel.

„Täna ei ole meil terviklikku ülevaadet patsiendi raviteekonnast ja ravi mõjust patsiendi elukvaliteedile. Käesolev koostööprojekt on oluline samm selles suunas, et meil tulevikus oleks olemas andmestik, mille põhjal hinnata ravi kvaliteeti, patsiendi jaoks olulisi tervisetulemeid ja muuta raviteekonda inimkesksemaks,“ sõnas Eesti Haigekassa juht Rain Laane.

Uuringu vastutava uurija, Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukirurgi dr Tanel Laisaare sõnul kirjeldab projekti väärtust tõsiasi, et ühiselt on lahendada võetud suur ja oluline kitsaskoht. „Tegemist on väärt initsiatiiviga, kus uuringusse on kaasatud kõik kolm kopsuvähki diagnoosivat haiglat, riigi esindajad ja ka erasektor. Teostatavusuuringu käigus loome läbi praktilise kogemuse kirjelduse sellest, kuidas andmed parimal viisil üleriigiliselt ühtsesse andmekogusse jõuaksid”.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige dr Terje Peetso toob projektist esile patsiendikesksuse: “Lisaks otseste meditsiiniliste andmete kogumisele toome projektiga jõulisemalt esile ka patsiendi poolt antud tagasiside raviprotsessi mõjust tema elukvaliteedile. Mõlemad suunad aitavad meil lähemale jõuda inimkeskse tervishoiu järjest paremale rakendamisele”.

Ida-Tallinna Keskhaigla teadusosakonna juhataja dr Marika Tammaru hinnangul on teaduspõhine lähenemine erinevate patsientide raviteekonna kaardistamisele see suund, mida Eestis järjest rohkem kasutama peab. “Keeruliste haiguste puhul on just suurem teaduspõhisus ja toetumine uuringute tulemustele see, mis aitab meid arengus jõudsalt edasi,” selgitas dr Tammaru.

Projekt on esimene Eestis omasarnaste seas erasektori kaasamise osas. „Roche on globaalselt ellu kutsunud initsiatiivi Shining Towers, mille eesmärk on valitud riikides avaliku ning erasektori koosloomes piloteerida patsiendikeskset täppismeditsiini. Võtame seda tunnustusena Eesti tervsihoiusüsteemile, et meil õnnestus üleilmses konkursis 12 väljavalitu hulka saada. Oluline roll rahvusvahelises edus oli asjaolu, et lisaks kõigile vähiravi haiglatele osalevad projektis ka Haigekassa ja Sotsiaalministeerium. Kopsuvähil baseeruv projekt annab  sisendi, kuidas parandada üleriigilist andmekogumist selliselt, et see võimaldaks paremini rakendada inimkeskset, st ka elukvaliteeti väärtustavat tervishoidu ning soodustaks omakorda ka analoogsete suundade kasutuselevõttu paljudes teistes haigusvaldkondades“ sõnas Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi.

Projekti „Kopsuvähiga patsientide andmete koondamine Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla andmebaasidest: teostatavusuuring“ osapooli ühendab tegutsemine Eesti tervishoiusüsteemis, et läbi koostöö tagada patsientidele kõrgetasemeline tervishoiuteenus, mis on inimkeskne, tervisetulemile suunatud, uuenduslik, suurendab turvatunnet ja mõjutab positiivselt Eesti elanikkonna tervist. Uuringusse kaasatakse ühe aasta jooksul kõigis kolmes osalevas haiglas esmase kopsuvähi diagnoosi saanud patsiendid (kokku ca 850), keda omakorda jälgitakse täiendavad 12 kuud ning kokku on projekti kestus kaks aastat.

Kopsud

Foto on illustratiivne. Pixabay/ kalhh

Tagasi