Vaegnägijatele
Registratuur ja info:

Põhikiri

Tallinna Linnavolikogu 2. detsembri 2010
otsuse nr 281
LISA
AKTSIASELTSI IDA-TALLINNA KESKHAIGLA PÕHIKIRI


1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT

1.1 Ärinimi
1.1.1 Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla (edaspidi selts).

1.2 Asukoht
1.2.1 Seltsi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

2. SELTSI ÕIGUSLIK SEISUND

2.1 Õigusvõime
2.1.1 Selts on äriühing, millel on aktsiateks jagatud aktsiakapital. Seltsi õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.

2.2 Teovõime
2.2.1 Selts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja käesolevast põhikirjast (edaspidi põhikiri).

2.3 Seltsi vastutus
2.3.1 Selts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.

2.4 Aktsionäri vastutus
2.4.1 Aktsionär vastutab aktsionärina seltsile, teisele aktsionärile või kolmandale isikule tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju eest vastavalt Äriseadustikule.
2.4.2 Aktsionär ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole osa võtnud kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu.

3. SELTSI TEGEVUSALAD

3.1 Seltsi põhitegevusalad on:
3.1.1 anestesioloogia;
3.1.2 dermatoveneroloogia;
3.1.3 endokrinoloogia;
3.1.4 erakorraline meditsiin;
3.1.5 füsiaatria ja taastusravi;
3.1.6 gastroenteroloogia;
3.1.7 hematoloogia;
3.1.8 infektsioonhaigused;
3.1.9 kardioloogia;
3.1.10 laboratoorne meditsiin;
3.1.11 lastekirurgia;
3.1.12 nefroloogia;
3.1.13 neurokirurgia;
3.1.14 neuroloogia;
3.1.15 oftalmoloogia;
3.1.16 onkoloogia
3.1.17 ortopeedia;
3.1.18 otorinolarüngoloogia;
3.1.19 patoloogia;
3.1.20 pediaatria;
3.1.21 plastikakirurgia;
3.1.22 psühhiaatria;
3.1.23 pulmonoloogia;
3.1.24 radioloogia;
3.1.25 reumatoloogia;
3.1.26 sisehaigused;
3.1.27 sünnitusabi ja günekoloogia;
3.1.28 torakaalkirurgia;
3.1.29 töötervishoid;
3.1.30 uroloogia;
3.1.31 vaskulaarkirurgia;
3.1.32 üldkirurgia;
3.1.33 hambaravi;
3.1.34 näo- ja lõualuukirurgia;
3.1.35 ortodontia;
3.1.36 õendustegevus;
3.1.37 ämmaemanda kvalifikatsiooniga seotud tegevus;
3.1.38 haigestumise analüüs ja tervishoiualaste uurimuste tegemine;
3.1.39 koolitustegevus;
3.1.40 hooldusravi;
3.1.41 sotsiaalteenused;
3.1.42 koduõendus-hooldusteenus;
3.1.43 rakkude, kudede ja elundite käitlemine;
3.1.44 haiglaapteegi pidamine;
3.1.45 kiirabiteenuse osutamine;
3.1.46 teadus-arendustegevus;
3.1.47 ravimiuuringud ja muud meditsiiniuurungud.

3.2 Selts tegutseb punktides 3.1.1- 3.1.37, 3.1.40 ja 3.1.42 loetletud põhitegevusaladel ambulatoorselt kui ka statsionaarselt vastava tegevusloa olemasolul.

3.3 Selts võib tegutseda ka muudel tegevusaladel, mis ei ole seadusega keelatud.

4. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD

4.1 Aktsiakapital
4.1.1 Seltsi miinimumkapital on 6 391 000 eurot ja maksimumkapital on 25 564 000 eurot. Miinimumkapitali ja maksimumkapitali piires võib seltsi aktsiakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata.

4.2 Aktsiad
4.2.1 Seltsi aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsia on jagamatu.
4.2.2 Seltsil on nimelised lihtaktsiad (edaspidi aktsia) nimiväärtusega 100 eurot. Iga aktsia annab aktsiaomanikule seltsi aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle.
4.2.3 Aktsia annab omanikule õiguse osaleda seltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.
4.2.4 Aktsiatega seotud õigusi võib muuta üldkoosoleku otsusega, mis on vastu võetud ühehäälselt.

4.3 Aktsia eest tasumine
4.3.1 Aktsia eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega.
4.3.2 Aktsia eest mitterahalise sissemaksega tasumine otsustatakse koos aktsiate väljalaskmise otsuse vastuvõtmisega. Mitterahalise sissemakse hindamiseks sõlmib juhatus lepingu vastavaid erialaseid teadmisis omava ekspertiisi- ja hindamisteenuseid osutava isikuga, kes hindab mitterahalise sissemakse väärtuse, võttes aluseks asja või õiguse hariliku väärtuse.
4.3.3 Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja seltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla seltsile osutatav teenus ega tehtav töö. Aktsionär peab teatama kolmandatele isikutele õigustest mitterahalisele sissemaksele.
4.3.4 Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse seltsi juhatusele selle kohta, kas mitterahaline sissemakse vastab käesoleva põhikirja punktides 4.3.2 ja 4.3.3 esitatud nõuetele.
4.3.5 Peale punktis 4.3.4 nimetatud audiitori arvamuse esitamist, millega on kinnitatud, et mitterahaline sissemakse vastab käesoleva põhikirja punktides 4.3.2 ja 4.3.3 esitatud nõuetele, sõlmib selts mitterahalise sissemakse tasujaga sissemakse seltsile üleandmise lepingu. Varade vastuvõtmist tõendavad kaks juhatuse liiget oma allkirjaga.
4.3.6 Kui aktsia märkija ei tasu sissemakset märgitud aktsia eest õigeaegselt, on seltsil õigus nõuda märkijalt viivist 0,1 % päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

4.4 Aktsiakapitali suurendamine
4.4.1 Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega. Uute väljalastud aktsiate eest tasumine toimub kas täiendavate sissemaksetega või fondiemissiooni teel.
4.4.2 Otsuse aktsiakapitali suurendamise kohta võtab vastu üldkoosolek, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.
4.4.3 Seltsil on üldkoosoleku otsusel õigus lasta välja vahetusvõlakirju, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu võlakirjas ettenähtud tingimustel. Vahetusvõlakirjade nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist.

4.5 Aktsiakapitali vähendamine
4.5.1 Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuste vähendamisega või aktsiate tühistamisega, kuid mitte alla seadusega määratud suuruse.
4.5.2 Otsuse aktsiakapitali vähendamise kohta võtab vastu üldkoosolek, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.

4.6 Aktsiaraamat
4.6.1 Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.
4.6.2 Seltsi juhatus tagab aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise.

5. AKTSIONÄRI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

5.1 Aktsionäri õigused
5.1.1 Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.
5.1.2 Aktsionäril on kõik seadustes, teistes õigusaktides ja põhikirjas ettenähtud õigused.
5.1.3 Aktsionäril on õigus oma aktsiad vabalt võõrandada. Aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele on teistel aktsionäridel ostueesõigus kahe kuu jooksul aktsionäri poolt võõrandamise lepingu esitamisest seltsi juhatusele.
5.1.4 Aktsiat võib pantida. Aktsia loetakse pandituks pandi kohta märke tegemisest Eesti väärtpaberite keskregistrisse.

5.2 Aktsionäri kohustused
5.2.1 Aktsionär on kohustatud täitma põhikirja sätteid.
5.2.2 Aktsiaraamatusse kantud aktsionär on kohustatud informeerima seltsi juhatust oma nime ja aadressi muutusest.
5.2.3 Aktsionäri ei või ilma tema nõusolekuta kohustada tegema sissemakseid, mis ületavad aktsia nimiväärtust ja ülekurssi.

6. SELTSI JUHTIMINE

6.1 Seltsi juhtimisorganid on:
6.1.1 seltsi aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek);
6.1.2 seltsi nõukogu (edaspidi nõukogu);
6.1.3 seltsi juhatus (edaspidi juhatus).

6.2 Üldkoosolek
6.2.1 Üldkoosolek on seltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
6.2.2 Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest juhatuse poolt määratud ajal ja kohas.
6.2.3 Juhatus teatab üldkoosoleku kokkukutsumisest kõigile aktsionäridele aktsiaraamatusse kantud aadressil. Korralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt kolm (3) nädalat ja erakorralise üldkoosoleku toimumisest vähemalt ühe nädala.
6.2.4 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud nõutav arv hääli, kutsub juhatus kolme (3) nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul esindatud häälte arvust.
6.2.5 Üldkoosoleku pädevuses on:
6.2.5.1 põhikirja muutmine;
6.2.5.2 aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
6.2.5.3 vahetusvõlakirjade väljalaskmine;
6.2.5.4 nõukogu liikmete valimine ja neile tasu määramine;
6.2.5.5 nõukogu liikmete tagasikutsumine;
6.2.5.6 audiitori(te) valimine ja tasustamise korra määramine;
6.2.5.7 erikontrolli määramine;
6.2.5.8 majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
6.2.5.9 nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses seltsi esindaja määramine;
6.2.5.10 seltsi ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustamine;
6.2.5.11 muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
6.2.6 Teiste seltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. Sellistel asjaoludel tehtud otsuse tegemisega tekitatud kahju eest vastutavad aktsionärid solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed.
6.2.7 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, välja arvatud põhikirja punktides 6.2.5.1, 6.2.5.2, 6.2.5.5 ja 6.2.5.10 nimetatud küsimuste otsustamisel, milleks on vajalik vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest ning muudel seaduse ja põhikirjaga ettenähtud juhtudel.
6.2.8 Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enim hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.
6.2.9 Üldkoosolek protokollitakse.
6.2.10 Üldkoosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused, koosolekul osalevate aktsionäride nimekiri ning kirjalikud eriarvamused.
6.2.11 Üldkoosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.
6.2.12 Pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema aktsionäridele kättesaadav.

6.3 Nõukogu
6.3.1 Nõukogu planeerib seltsi tegevust, korraldab seltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.
Muuhulgas seltsi nõukogu:
6.3.1.1 määrab siseaudiitorite arvu;
6.3.1.2 otsustab siseaudiitorite tööle võtmise ja töölt vabastamise;
6.3.1.3 kinnitab siseaudiitorite tasustamise korra ja sisekontrolli läbiviimiseks vajalikud juhendmaterjalid (sisekontrolli põhimääruse, siseaudiitori ametijuhendi);
6.3.1.4 annab siseaudiitori(te)le ülesandeid;
6.3.1.5 võtab vastu otsuseid siseaudiitorite esitatud analüüside, ettepanekute ja järelduste kohta;
6.3.1.6 valib ja kutsub tagasi auditikomitee liikmed. Auditikomitee moodustamise, tasustamise ja tõõkorra põhimõtted kehtestab nõukogu, juhindudes Tallinna linna poolt heakskiidetud põhimõtetest.
6.3.2 Seltsi nõukogul on kolm kuni viis liiget. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt viieks aastaks. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige, prokurist, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistikuseadustikule 49 või 49 1 kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb selts, või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel. Nõukogu esimees peab olema kõrgema hariduse ja juhtimiskogemusega teovõimeline füüsiline isik, kelle alaline koht on Eestis.
6.3.3 Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek.
6.3.4 Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Tallinna Linnavolikogu liige, Tallinna Linnavalitsuse liige või Tallinna linnaametnik kutsutakse nõukogust tagasi enne volituste lõppemist seoses Tallinna Linnavolikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega, Tallinna Linnavalitsuse liikme volituste lõppemisega või Tallinna linnaametniku teenistusest vabastamisega.
6.3.5 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega;
6.3.6 Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu seltsi esindaja.
6.3.7 Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik järgnevate tehingute tegemiseks:
6.3.7.1 ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
6.3.7.2 osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes;
6.3.7.3 tütarettevõtja asutamine ja lõpetamine;
6.3.7.4 välisfiliaalide asutamine ja sulgemine;
6.3.7.5 investeeringute tegemine, mis ületavad vastavaks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa;
6.3.7.6 kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja asjaõiguslik koormamine;
6.3.7.7 laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;
6.3.7.8 laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest.
6.3.8 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.
6.3.9 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa üle poole nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
6.3.10 Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.
6.3.11 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole koosolekust osavõtvate nõukogu liikmete häältest
6.3.12 Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Nõukogu esimees saadab otsuse eelnõu kirjalikult kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mis ei või olla lühem kui nelikümmend kaheksa (48) tundi teate väljastamisest, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Liikme poolt nimetatud tähtaja jooksul vastuse andmata jätmine loetakse vastu hääletamisena. Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava asendava hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele.

6.4 Juhatus
6.4.1 Juhatus on seltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib seltsi. Põhikirja punkti 6.3.7 alapunktides loetletud tehinguid võib juhatus teha nõukogu nõusolekul.
6.4.2 Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ja üldkoosoleku ees. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate seltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt seltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest seltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus esitab pärast raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist need viivitamatult audiitorile.
6.4.3 Juhatuse pädevuses on:
6.4.3.1 seltsi tegevuse igapäevane juhtimine;
6.4.3.2 seltsi raamatupidamise korraldamine;
6.4.3.3 majandusaasta aruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule seaduses sätestatud korras;
6.4.3.4 seadusest, muudest õigusaktidest, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest ja seaduslikest korraldustest tulenevate tehingute ja muude õigustoimingute tegemine.
6.4.4 Juhatusel on üks kuni viis liiget.
6.4.5 Juhatuse liikmed valitakse nõukogu poolt kuni kolmeks aastaks.
6.4.6 Juhatuse tööd korraldab juhatuse esimees, kelle valib nõukogu, võttes arvesse juhatuse esimehe kandidaadi leidmiseks läbiviidud avaliku konkursi tulemusi. Teised juhatuse liikmed valib nõukogu, kuulanud ära juhatuse esimehe arvamuse.
6.4.7 Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik ega isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistikuseadustikule 49 või 49 1 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb selts, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.
6.4.8 Juhatuse esimehe ametikohale võib kandideerida juhtimiskogemusega kõrgema haridusega teovõimeline füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eestis.
6.4.9 Juhatuse liikme ametikohale võib kandideerida alljärgneva pädevuse ja kvalifikatsiooniga isik:
6.4.9.1 meditsiinilise kõrgharidusega juhtimiskogemusega teovõimeline füüsiline isik, või
6.4.9.2 teovõimeline füüsiline isik, kellel on õendusalalne kõrgharidus või õendusharidus, täiendatud kõrgharidusega, ja soovitavalt juhtimiskogemus, või
6.4.9.3 tehnilise, juriidilise või majandusalase kõrgharidusega juhtimiskogemusega teovõimeline füüsiline isik või
6.4.9.4 rahandus -või majandusalase kõrgharidusega juhtimiskogemusega teovõimeline füüsiline isik.
6.4.10 Juhatuse liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu oma otsusega, juhindudes Tallinna linna poolt heakskiidetud põhimõtetest. Nõukogu sõlmib juhatuse esimehe ja liikmetega tähtajalise ametilepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.
6.4.11 Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmise eest.
6.4.12 Seltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada esimees üksinda või kaks juhatuse liiget ühiselt.
6.4.13 Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.
6.4.14 Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju seltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustused täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
6.4.15 Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.

7. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE

7.1 Majandusaasta
7.1.1 Seltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

7.2 Majandusaasta aruande koostamine, esitamine ja kinnitamine
7.2.1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ning esitab need audiitori(te)le.
7.2.2 Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.
7.2.3 Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule. Aruanne peab lisaks näitama, kuidas nõukogu on seltsi tegevust korraldanud ja juhtinud.
7.2.4 Seltsi majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek.

7.3 Kasumi jaotamine
7.3.1 Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse, aktsionäride vahel jaotatava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks.

7.4 Dividendid
7.4.1 Dividendi võib maksta üks kord aastas üldkoosoleku poolt kinnitatud aastaaruande alusel. Dividendi maksmine otsustatakse üldkoosoleku poolt. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek vastavalt nõukoguga kooskõlastatud juhatuse ettepanekule.
7.4.2 Aktsionärile makstakse dividendi proportsionaalselt temale kuuluvate aktsiate nimiväärtustega. Dividendi kannab juhatus ühe kuu jooksul üldkoosoleku otsuse tegemisest arvates üle aktsionäri poolt näidatud pangaarvele.

7.5 Reservkapital
7.5.1 Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist.
7.5.2 Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta seltsi vabast omakapitalist, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid.

7.6 Investeeringute reserv
7.6.1 Seltsil on investeeringute reserv, mis moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest.

8. SELTSI ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LÕPETAMINE

8.1 Seltsi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seadusega ettenähtud korras.

8.2 Selts lõpetatakse:
8.2.1 üldkoosoleku otsusega;
8.2.2 kohtulahendiga;
8.2.3 teistel seadusega ettenähtud alustel.

8.3 Seltsi lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.

8.4 Seltsi likvideerimine
8.4.1 Seltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
8.4.2 Seltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.

9. LÕPPSÄTTED

9.1 Kui põhikirja säte on vastuolus seaduse sätestatuga, kohaldatakse seaduse sätestatut.