Vaegnägijatele
Registratuur ja info:

Haigla blogi

(30.10.2020)

Puhangust

Määratleme esmalt puhangu mõiste. Kui haigus on uus või seda pole konkreetses rahvastikus pikka aega esinenud, siis loetakse puhanguks juba kahe (mõnede allikate kohaselt nelja) omavahel ajas ja ruumis seotud haigusjuhu esinemist. Näiteks kuulus Kiribati Vabariik  14. oktoobri seisuga 11 koroonaviiruse juhtusid mitte raporteerinud riigi hulka. Kui Kiribatil tuvastataks nüüd kaks SARS-Cov-2 positiivset isikut – üks sellel, teine järgmisel nädalal – ja tegu oleks ühes paadis kala püüdnud meestega, võiksime öelda, et Kiribatil on koroonaviiruse puhang. (Kui jätta välja Turkmenistan ja Põhja-Korea, on hetkel koroonavabad Vaikse Ookeani saareriigid – sama piirkond jäi pandeemiast puutumata ka Hispaania gripi ajal.)

Kui väikseim võimalik puhang on paigas, siis ülemine haigusjuhtude arv on lahtine. Mõiste puhang (inglise keeles  outbreak) väikese epideemia tähenduses võeti kasutusele pigem lähtudes psühholoogilistest, mitte epidemioloogilistest kaalutlustest. Varem  mainisime siin sõna „epideemia“  emotsionaalset laengut. Aastal 2002 soovitati kasutada neutraalsemat sõna – „puhang“ – väiksemate epideemiate korral olukorra selgitamiseks epidemioloogia-välistele huvigruppidele. Arvati, et selline eristus aitab kaasa ratsionaalsele ja asjalikule haigusega toimetulekule. Seda soovitust ongi üldiselt järgitud, mis on andnud puhangu suurusele märkimisväärse varieeruvuse. Näiteks on Ebola puhangute loetelus nii 12 juhuga puhang Kongo Vabariigis aastal 2005 kui ka puhang, mis sai alguse Guineast 2013. aastal ja milles oli kokku 28 616 haigusjuhtu. Viimast nimetatakse aga samuti Lääne-Aafrika Ebola epideemiaks, mille sees omakorda tuuakse välja erinevad puhangud: Nigeeria puhang, Mali puhang…

Erinevalt pandeemiatest ei too puhangud enamasti kaasa üleilmseid vapustusi ja ühiskondliku korra muutusi, puhangute tagajärjed on enamasti lokaalse-regionaalse ulatusega. Siin võib tuua näiteks meie oma 26 haigusjuhuga listerioosi puhangu, mis raputas põhjalikult M.V.Wooli kalatehast. Tunduvalt ulatuslikumat mõju omas mais 2011 Saksamaal alguse saanud bakter Escherichia coli põhjustatud hemolüütilis-ureemilise sündroomi puhang, mis tabas 3950 inimest 16 riigis ning tõi kaasa 53 haigestunu surma. Esialgne seisukoht, et haigus levib Hispaania kurkidega, viis juurviljade Hispaaniast Saksamaale eksportimise keeluni ning kirjavahetuseni kahe riigi ministeeriumite tasemel. Juurviljasõda jõudis haarata mitmeid riike, enne kui selgus, et kurja juureks oli Egiptusest sisse toodud lambalääts. Kuigi mitmete maade kurgikasvatajad kandsid seoses puhanguga kahjusid, oli ka neid, kes olukorrast kasu lõikasid. Näiteks Aserbaidžaani haigus ei jõudnud, kuid tänu Euroopa Liidu kurkidest loobunud Venemaa suurtellimusele lõi õitsele sealne aedviljakasvatus.

Kuigi tavapärane definitsioon seda (miskipärast) ei sisalda, paneb puhangu/epideemia piirid paika juhtude omavaheline epidemioloogiline või geneetiline seotus.  Kõnekaid jooniseid juhtude geneetilise läheduse kohta Lääne-Aafrika Ebola epideemias  saab vaadata siit: https://www.nature.com/articles/nature14594.

Joonis

Epidemioloogilise analüüsi tarvis jagatakse puhangud haigusjuhtude omavahelise seose alusel järgmiselt:

  • kokkupuude ühe nakkusallikaga ühel ajahetkel või pikema aja jooksul;
  • nakkusetekitaja levik inimeselt inimesele;
  • kokkupuude ühe nakkusallikaga, millele järgneb levimine inimeselt inimesele.

Sellest jaotusest täpsemalt järgmine kord.

Dr Sukles: Arst peab olema aus

Ajakirja Kodutohter oktoobrinumbris räägib Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja dr Kai Sukles kevadisest puhangust haiglas. Pandeemia n-ö esimese laine ajal oli kokku 16 Covidi patsienti, kes vajasid ravi. „Neid ei olnud õnneks väga palju. Tegelikult, olgem ausad, õppimiseks või esimeseks kogemuseks oli see paras hulk. Me käisime nendest nii-öelda jõu ja nõuga üle. Arstid arutasid kõik patsiendid ükshaaval igal hommikul läbi, et midagi ei jääks kahe silma vahele. Ma ei kujuta ette, kui valmis me siis oleme, kui peaks tulema suurem laviin. Ise arvame, et oleme, aga tegelikult me ei tea.”

„Töö oli muidugi raske selles mõttes, et polnud kuskilt õppida. Õppisid ainult sellest informatsioonist, mida lugesid ajakirjandusest, või teiste arstide kogemustest. Me olime kogu aeg kontaktis nii Põhja-Eesti Regionaalhaigla kui ka Tartu ülikooli kliinikumi arstidega. Kui keegi leidis mingi väikese asja, mis võis patsienti või meid aidata, siis võtsime selle kohe kasutusele.”

Covid pani ka tava-asju ümber hindama. „Kindlasti pani see rohkem mõtlema just selle peale, et peame hästi täpselt oma haigeid küsitlema ja selle viiruse suhtes uurima. Teisalt pani Covid tavalisi asju ümber hindama. Haiglas pesed niikuinii hoolikalt käsi, aga nüüd hoiame rohkem distantsi. Varem on olnud nii, et kui olid natuke nohune, käisid ikka tööl – mis see nohu ära ei ole! – , nüüd aga ei tule arstid ega ka õed-hooldajad tööle, kui nad on kas või kergelt haigestunud,” räägib dr Sukles Kodutohtris. „Ma arvan, et pandeemia mingit hirmu ei tekitanud – eks töö jääb ikkagi samaks – , aga peame kogu aeg arvestama, et meil on Covid-viirus. Peame haigeid vajaduse korral testima ja selle peale mõtlema.”

Kai Sukles

Arstiteaduskonna aastapäeva konverentsi preemia Reaalkooli õpilasele

Arstiteaduskonna aastapäev on olnud traditsiooniline kohtumispaik valdkonnaga seotud inimestele.

Sel aastal tähistasTartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond arstiteaduskonna 388. aastapäeva inimeste ohutusest lähtudes virtuaalsetes kohtumispaikades. Pikemalt https://meditsiiniteadused.ut.ee/et/aastapaev2020

Aastapäeva ürituste programmi on alati kuulunud teaduskonverents, mille parimatele esinejatele ja posterettekannete autoritele annab teaduskonverentsi žürii välja üheksa preemiat (200–600 €).

Tänavusel arstiteaduskonna aastapäeval pälvis parima üliõpilaste e-posteri preemia Reaalkooli õpilase Kertu Kallaste töö.

Kallaste esitas posteri „Enneaegsusretinopaatia ravi aastatel 2007–2018 Ida-Tallinna Keskhaiglas ning selle lähi- ja ühe aasta tulem“. Kertu on Reaalkooli meditsiinisuuna õpilane ja tema juhendaja ITK oftalmoloog dr Katrin Eerme. Uurimistöös osales ka dr Liina Luih tervisekeskusest Sinu Arst.

Preemia üleandmine