Vaegnägijatele
Registratuur ja info:

Pap-analüüs

Käesoleva infolehe eesmärgiks on tutvustada patsiendile PAP-analüüsi eesmärki ja võimalikke tulemusi, selleks proovi võtmist ning emakakaela uurimis- ja ravimeetodeid.

PAP-analüüs (ingl Papanicolaou’s test) on günekotsütoloogiline test, mida kasutatakse emakakaelavähi ja selle eelsete seisundite varajaseks avastamiseks. PAP-analüüsiks võetakse emakakaelalt rakuproov, et välja selgitada võimalikud rakumuutused ning ennetada nende arengut vähiks. Emakakaelavähieelsed seisundid ei põhjusta muutusi enesetundes (nt valu, voolus suguelunditest). PAP-analüüsi abil leitakse emakakaelal muutused enne, kui on välja kujunenud emakakaelavähk.

HPV 

Inimese papilloomviirus ehk HPV (ingl human papilloma virus) on viirus, mille kõrge riskiga tüved võivad põhjustada muutusi emakakaela rakkudes. Püsiv nakkus kindla HPV-tüübiga võib tekitada emakakaelavähki. Kõige kõrgema vähiriskiga on HPV-tüved 16 ja 18. HPV levib sugulisel ja genitaalsel nahk-naha kontakti teel. Nakkuse avastamiseks tehakse HPV-analüüs naistele, kelle PAP-analüüsi tulemus näitab rakumuutusi. HPV-analüüsi tulemus on kas negatiivne (kõrge riskiga HPV-tüve ei leitud) või positiivne (leiti kõrge riskiga HPV-tüvi).

HPV vastu on võimalik vaktsineerida. Saadaval on erinevad vaktsiinid, mille kaitseulatus HPV-tüvede osas on erinev. Vaktsineerimine on tõhusam, kui sellega alustada enne suguelu algust. Vaktsiin ei ravi juba olemasolevat HPV-nakkust või HPVst tingitud emakakaela rakumuutusi. Vaktsineerimine ei taga täielikku kaitset; ka pärast vaktsineerimist on oluline regulaarselt külastada naistearsti.

Proovi võtmine

Naistearst või ämmaemand võtab rakuproovi spetsiaalsete vahenditega emakakaela limaskesta pinnalt ja emakakaelakanalist. Proovi võtmise ajal võite tunda kerget ebamugavust, võtmise järel võib esineda verist voolust. Võetud materjal saadetakse laborisse uurimiseks. 

Kõige parem on proovi võtta menstruatsioonitsükli keskel, see on tsükli 10.-20. päeval. Proovi ei saa võtta menstruatsiooni ajal ega veritsuse korral suguelunditest. 

PAP-analüüsi tulemused on paremini hinnatavad, kui Te ei ole:

  • 24 tundi enne proovi võtmist elanud suguelu;
  • enne proovi võtmist kasutanud vaginaalseid kreeme ega lokaalseid rasestumisvastaseid vahendeid.

PAP-analüüsi tulemused 

  • NILM (ingl negative for intraepithelial lesion or malignancy) – tegemist on normaalsete rakkudega, vähieelseid seisundeid ega pahaloomulisust ei ole.
  • ASCUS (ingl atypical squamous cells of undetermined significance) – ebaselge tähendusega rakud. See tähendab, et osa rakke ei näe välja nagu tavapärased emakakaela rakud, kuid on selgusetu, kas see muutus on põhjustatud HPV-st või näiteks põletikust, hormonaalsetest muutustest, tupeseenest jne. PAP-analüüsi korratakse 12 kuu möödudes või tehakse lisaks HPV-analüüs.
  • ASC-H- (ingl atycipal squamous cells, cannot exclude HSIL) -  ebaselge tähendusega rakud, mille puhul ei saa välistada rakumuutuste rasket astet. 
  • AGUS (ingl atypical glandular cells of undeterminal significance) ‒ ebaselge tähendusega emakakaelakanali limaskesta rakud. 
  • LSIL (ingl low-grade squamous intraepithelial lesion) ‒ emakakaela rakumuutuste kerge aste.
  • HSIL (ingl high-grade squamous intraepithelial lesion) ‒ emakakaela rakumuutuste raske aste.
  • AIS (ld adenocarcinoma in situ) ‒ emakakaela limaskesta rakkudest lähtunud vähi varajane vorm.

NILM tulemuse korral toimub edasine emakakaela jälgimine tavapäraselt PAP-analüüsiga iga 3 aasta tagant või üle 30-aastastel naistel HPV-analüüsiga iga 5 aasta tagant. 

Muu tulemuse korral koostab naistearst Teile individuaalse jälgimisplaani. Emakakaela rakumuutused ei tähenda tingimata, et Teil on emakakaelavähk. Muutused võivad olla tingitud ka emakakaela või tupe põletikulistest protsessidest. Naistearst ütleb, millal tuleb teha järgmine PAP-analüüs või on vajalik kolposkoopia. 

Emakakaela uurimis- ja ravimeetodid

Kolposkoopia on uurimismeetod, mille puhul vaadeldakse spetsiaalse mikroskoobiga emakakaela ning erinevate lahuste abil tuvastatakse muutunud piirkonnad, vajaduse korral võetakse nendest proovitükke. Nende võtmine ei ole valulik ning kestab hetke. Proovitükke uuritakse, et hinnata muutusi emakakaela rakkudes. Histoloog hindab rakumuutuse raskusastet ja kirjeldab seda järgmiselt: CIN (ingl cervical intraepithelial neoplasia) I (nõrk), CIN II (keskmine) ja CIN III (tugev). Kolposkoopia teinud arst annab visuaalse hinnangu emakakaela muutusele. Kolposkoopia ja histoloogilise uuringu alusel teeb arst edasise jälgimisplaani – kas on vajalik regulaarne jälgimine PAP-analüüsi ja kolposkoopia abil või on vajalik teha emakakaela konisatsioon.

Konisatsioon on emakakaela kirurgiline ravimeetod, mille käigus eemaldatakse muutunud rakkudega osa koonusekujulise koetükina. Selle ravimeetodi eesmärgiks on vältida rakumuutuste arengut emakakaelavähiks. Konisatsiooni saab teha lokaal- või üldanesteesias. Koniseeritud koetükki uuritakse histoloogiliselt; see aitab täpsustada rakulisi muutusi ja nende ulatust. Tulemuse ning edasise jälgimisplaani saate oma naistearstilt.

ITK663
Kinnitatud AS ITK ravikvaliteedi komisjoni 14.10.2020 otsusega (protokoll nr 10-20)