Lülisambakirurgide uus robot muudab eriala

14. oktoober 2019

Septembrist alates teevad Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgid operatsioone uue roboti abil, mis aitab implantaate sisse viia ja orienteeruda lülisambas. Selline robot on esimene kogu Põhja-Euroopas.

„Tegime esimese operatsiooni roboti abil samal päeval kui Indiaski. Sarnast robotit ei ole Põhja-Euroopas ega Venemaal, Euroopas on üldse viis taolist masinat. See muudab kogu lülisambakirurgiat täielikult ja jäädavalt,” ütleb ITK lülisambakeskuse juhataja dr Taavi Toomela, lisades, et roboti abil on keskuses tehtud juba 12 operatsiooni.

Eelmise aasta lõpus USAs ametlikult turule jõudnud robot nimega Excelsius GPS aitab lülisamba operatsioonil implantaate sisse viia ja orienteeruda lülisambas ning on Toomela sõnul lülisambakirurgias väga suur samm edasi. „Implantaatide täiustamine lülisambakirurgias on väike samm, aga see, et operatsiooni saab teha nii kiirelt, nii efektiivselt ja nii madala riskiga, on väga suur samm edasi.”

„Ekraanile tuleb patsiendi lülisamba mudel ja seal planeerin operatsiooni, panen paika, kuhu tulevad kruvid. Ja siis roboti abil saavad need implantaadid õiges asendis õigesse kohta. Inimene planeerib ja keerab kruvid paika, robot assisteerib,” selgitab dr Toomela masina tööpõhimõtet.

Toomela sõnul saab kõik lihtsamad seljaoperatsioonid roboti abiga teha mini-invasiivselt, mis tähendab, et operatsioon kahjustab inimest palju vähem. Patsiendi jaoks tähendab see kõik kiiremat operatsiooni ja taastumist.

Robot assisteerib

„Operatsioonitrauma on hoopis väiksem. Robot võimaldab teha mini-invasiivset operatsiooni palju ohutumalt ja efektiivsemalt. Sarnast operatsiooni sai ka varem teha, aga siis pidi arst kasutama sadu kordi röntgenit või olema ise väga kogenud ja teadma väga täpselt, kuidas operatsiooni väikeste haavade kaudu läbi viia ja kuidas jõuda õige kohani, kuhu implantaati kinnitada. Nüüd on robot sulle assistendiks ja näitab lülisambas õiget kohta, kuhu implantaat paigaldada.”

„Vanasti kasutasime korduvaid röntgenpilte, et orienteeruda lülisambas. Ka uued operatsiooniaegsed kuvamissüsteemid on väiksema kiirguskoormusega kui vanemad aparaadid. Uutel masinatel on kiirguskoormus madal, kuid pildi kvaliteet on piisavalt hea. Nüüd me suudame selle pildi veel saata ka robotile, kes saab markerite alusel täpselt aru lülisamba asendist ja sellest, kuhu on vaja implantaati paigaldada. Enam ei ole vaja uuringuid korrata, tõmbame uuringu arvutisse ja selle järgi töötame.”

Eestis esinevatest lülisambatraumadest on Toomela sõnul 90% lihtsad ja 10% keerulisemad juhtumid, lihtsamad saab nüüdsest opereerida tunniajase operatsiooniga. „Muidu kulub ainuüksi lülisambani jõudmiseks ja haava kinnipanemiseks tund, lisaks veel kruvide paigaldamine,” märgib ta.

„Nii saab opereerida ka põletikke, mis vajavad stabiliseerimist; samuti saab teha lihtsamaid kulumishaiguse operatsioone, kui on vaja ebastabiilsusi likvideerida, näiteks lülide nihkumisi. Ja sellega me oleme juba alustanud.”

Keskuse kiire areng

Samuti võimaldab uue roboti tulek opereerida selliseid haigeid, keda varem aidata ei saanud. „Saame opereerida kõrge riskiga haigeid, kus trauma peab olema väike ja operatsioon peab olema kiire – need on sellised haiged, kelle puhul ei oleks varem lahtine operatsioon kõne alla tulnudki, nüüd uute võimalustega võtame selle ette koos hea anesteesia- ja intensiivravitiimiga.”

„Üks asi on omada neid võimalusi ja teine juurutada uued tehnoloogiad tasemeni, kus iga haigele tehtud kirurgiline ravi annab elukvaliteedi paranemise ja kiirema taastumise.”

Toomela sõnul on roboti tulekuga üks samm arengus jälle edasi astutud. „Lahtiste operatsioonide etapp lülisambakirurgias hakkab sellega vähenema. Me oleme täna esimesed Põhjamaades sellise võimalusega lülisambakirurgia keskus, aga viie aasta pärast on igas haiglas, kus selga opereeritakse, üks robot.”

Ida-Tallinna Keskhaigla on lülisambakirurgia keskusesse aastaid investeerinud ja see on ka kiirelt arenenud. „Juba täna on kogu vajaminevat aparatuuri nii palju, et operatsioonitoas kipub kitsaks jääma. Täna on operatsioonitoad palju suuremad, et kogu kaasaegne ja vajaminev aparatuur ära mahuks. Oleme lülisambakirurgiaga arenenud nii kaugele, et tegelikult vajame juba teist operatsioonituba, selles mõttes oleks Tallinna Haigla tulek hädavajalik.”

Tagasi