Infopäev Ida-Tallinna Keskhaigla Viljatusravikeskuses

25. november 2019

28. novembril 2019 kell 15-17 toimub Ida-Tallinna Keskhaigla Viljatusravikeskuses infopäev kõigile paaridele, kellel laste saamine loomulikul teel ei ole õnnestunud. Eelregistreerima ei pea. Osalemine on TASUTA.

Ida-Tallinna Keskhaigla Viljatusravikeskus ootab 28. novembril infopäevale. Räägime viljakusprobleemidest ja aitame leida lahendusi. Koha peal saab nõu küsida meie viljatusravikeskuse arstidelt. Kõigile avatud üritus toimub 28. novembril kell 15-17 Ida-Tallinna Keskhaigla Viljatusravikeskuses Tõnismäe üksuses, Hariduse 6, Tallinn, IV korrus​.

 

VILJATUSEST

Infertiilsuse ehk viljatuse all peetakse silmas võimetust rasestuda või rasedust lõpuni kanda. Viljakus on maksimaalne 24 aasta vanuses ja hakkab alanema peale 35. eluaastat.

Viljatus võib olla esmane -  arsti juurde pöördudes puuduvad paaril varasemad rasedused. Samas võib viljatus tekkida ka elu jooksul -  ehk peres võib olla juba mõni järeltulija, kuid seejärel ei õnnestu enam rasestuda (kas vanuse lisandudes või muudel põhjustel).

Seega puudutab lastetuse probleem igat 5 – 6 perekonda. Nende andmete põhjal võiks Eestis olla ca 15000 - 20000 peret, kellel pole võimalik loomulikul teel last saada.

Viljatuse põhjused võivad olla tingitud 30% juhtudest naisest ning 30% juhtudest mehest, samas jääb umbes 40% juhtudest põhjus kas ebaselgeks või on mõlemapoolne.

Millal peaks juba muret tundma, kui lapsesaamine ei taha õnnestuda?

Muret võiks tundma hakata, kui regulaarse seksuaalelu ja kaitsmata seksuaalvahekorra puhul ei ole paaril õnnestunud rasestuda 12 kuu jooksul. Nooremate naiste puhul on iga ovulatoorse tsükli ajal rasestumise tõenäosus umbes 20-25%, üle 40aastaste naiste puhul umbes 5%. Keskmiselt läheb paaridel rasestumiseks 3-4 kuud, kuid üldiselt tuleks arvestada kuni aastaga, alles peale seda tasub ärevaks muutuda.

VILJATUSE PÕHJUSED

Raseduse tekkeks peab naisel vabanema munasarjast viljastumisvõimeline munarakk, samuti on vajalik elujõuliste spermatosoidide olemasolu. Tagatud peab olema sugurakkude normaalne transport munajuhas, et saaks toimuda viljastumine, misjärel peaks saama viljastatud munarakk ehk embrüo liikuda emakaõõnde, saama seal normaalselt pesastuda ja seal edasi areneda.

Kui üheski etapis esineb häireid,  pole spontaanne rasestumine võimalik.

Naiste viljastumisvõime väheneb eaga, vanuse mõju meeste viljakusele ei ole nii selge. On teada, et pärast 35. eluaastat väheneb viljakus. Regulaarse seksuaalelu ja lapsesaamise soovi korral rasestub 35-aastastest naistest 94% ja 38-aastastest naistest 77% kolme aasta jooksul. Kuigi vanus on oluline iseseisev tegur, mängivad lisaks olulist rolli kaasuvad haigused, mis kahjustavad viljastumisvõimet.

Kiiremini kui aasta möödumisel vajavad uuringuid ja ravi üle 35-aastased naised, kellel ei ole õnnestunud rasestuda. Uuringute alustamise aeg ja maht sõltub paari soovist, viljatuse kestusest, patsiendi vanusest, kaasuvatest terviseprobleemidest, anamneesist ja esmase läbivaatuse leiust.

Viljakuse seisukohast on oluline eluviis, keskkonna tegurid – suitsetamine, toksiinide, ravimite kasutamine, elukutse, kehakaal ja selle muutused.

VILJATUSRAVIKESUSEST SAAB ABI

Viljatusravikeskuses pakutakse vastuvõtule pöördudes nõustamist, võetakse esmased analüüsid ning rakendatakse seejärel vajalikku ravi – kas siis kirurgilist või  hormonaalset.

Üheks võimaluseks on ovulatsiooni stimuleerimine. Ravi eesmärk on stimuleerida munasarju tootma väikest arvu munarakke (tavaliselt 1-2), millele järgneks loomuliku vahekorra abil viljastamise võimalus. Sobib hormonaalsete häiretega naistele ja ka polütsüstilise ovariaalsündroomiga naistele.
 

KUNSTLIK VILJASTAMINE

Emakasisene viljastamine (IUI) - näidustatud eelkõige kerge mehepoolse viljatusega ning emakakaela faktorist tingitud viljatusega, samuti naistele, kellel esinevad kergemad hormonaalsed häired. 

Kehaväline viljastamine (IVF) - on mõeldud juhul kui muud meetodid enam ei aita .

Rasestumise tõenäosus on ühe tsükli järel umbes 30-35%, korduvalt umbes 60%.

IVF protseduurist siirdamata jäänud embrüod on võimalik külmutada ning seadusega on lubatud nende säilitamine 7 aastat. On võimalik külmutada sugurakke – nii munarakke kui spermatosoide. Sugurakkude külmutamist kasutatakse tihti juhtudel, kui patsiendil seisab ees  pahaloomulise kasvaja tõttu ravi (kirurgiline, keemia- või kiiritusravi). Samuti on võimalik oma sugurakke, eriti munarakke, külmutada juhtudel, kui soovitakse rasestumist edasi lükata hilisemasse eluperioodi, mil munasarjad ei pruugi enam kvaliteetseid munarakke toota.
 

RIIK HÜVITAB RAVI

Haigekassa poolt kindlustatutele, kuni 41. aasta vanusele patsiendile on kunstliku viljastamise (IUI) ja kehavälise viljastamise(IVF) protseduur tasuta. Haigekassa poolt on tasustatud meditsiinilistel näidustustel munarakkude külmutamisega seonduv. Samuti kompenseerib haigekassa ravimitele tehtud kulutused. Alates 41. eluaastast tuleb viljatuse ravi eest patsiendil endal tasuda. Koos ravimitega võib protseduuri maksumuseks kujuneda  2500 – 3000  EUR.

Tagasi