Regulaarsed tervisekontrollid tagavad töövõime ja pikendavad eluiga

2. mai 2019

Komplekssed terviseuuringud võtavad luubi alla inimese tervise kui terviku ning võimaldavad saada haigustele varakult jälile, aidates sellega õigeaegselt rakendada vajalikku ravi. Neist uuringutest ja nende mõjust patsiendi tervisele räägib 15 aastat tagasi terviseauditite teenuse välja arendanud Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku ravikvaliteedi juht, kardioloog dr Ene Mäeots.

Millest sellised tervisekontrollid alguse said?

2005. aastal valitses tervishoius keeruline aeg, aga majandus läks tõusuteed. Meenutagem kasvõi tollast ehitusbuumi. Inimesed töötasid tohutult palju, võtsid suurtes summades pikaajalisi laene, kes ettevõtluseks, kes maja ehitamiseks. Tööpinge ja finantskohustused aga eeldavad head tervist ja püsivat töövõimet. Seetõttu pakkusime välja võimaluse saada korralik tervisekontroll lühikese ajaga.

Mida uuringutega oma tervise kohta teada saab?

Me otsime eeskätt Eestis kõige sagedamini levinud haigusi, nagu kõrge vererõhk ja südamehaigused, II tüüpi diabeet, kopsu-, neeru- ja maksahaigused, kilpnäärme- ja eesnäärmeprobleemid, aga arvestame ka kasvajatega ning muude haigustega. Olen ise ka saatnud patsiente oma kabinetist otse haiglasse, sest asi oli tõsine ning oli vaja kiiresti raviga alustada. Oleme leidnud kasvajaid. See ei ole nii sage, aga vahel tuleb ikkagi ette.

Nimetasime sellised kompleksuuringud terviseaudititeks. Nende käigus kontrollime tervist tõenäolisemate haiguste suhtes – kui me midagi patoloogilist ei leia ja patsiendiga vesteldes ka midagi märkimisväärset ei selgu, siis tõenäoliselt on patsient terve.

Millised inimesed vastuvõttudele satuvad?

Terviseauditit tegema pöörduvad nii need, kes tahavad lihtsalt kontrollida oma tervist, kui ka need, kes selle pärast tõsiselt mures on. Tuleb ka neid patsiente, kes tunnevad end halvasti ja kellel on hulk vaevusi, kuid haigust me ei leia. Näeme tegelikult küllalt sageli, et ülepinge, stressi ja depressiooni tingimustes võib tekkida erinevaid haigussümptome ning kui arst ütleb, et haigust ei ole, siis on seda raske uskuda. Depressiooni ja stressi rolli halva enesetunde ja haiguste tekkimisel ei tohi kindlasti alahinnata.

Mis vanusest alates võiks tervisekontrolli peale mõtlema hakata?

Kui noor, näiteks 25-aastane inimene, end hästi tunneb, siis enamasti on ta terve. Haiguste esinemise tõenäosus suureneb koos vanusega. Kui 45-aastane inimene tunneb end hästi, siis võib terviseauditi tulemus olla väga hea, ent arst leiab kindlasti mõned soovitused, et tervist pikendada ja töövõimet parandada. Pärast 55. eluaastat on aga mõistlik kontrollida, et kõik tõesti korras on.

Kas arst vajab eelinfot, enne kui tervisekontrolliga pihta hakkab?

Inimese enda antud info oma tervise kohta on väga oluline. Seetõttu palume tal eelnevalt täita ankeedi, kus tuleb vastata küsimustele põetud haiguste, läbitud operatsioonide, allergia ja muu olulise info kohta. Seejuures on meile täna ka väga suureks abiks Digilugu, kuid seal ei ole kirjas, kas inimene suitsetab, tarvitab alkoholi, teeb trenni või milliseid haigusi tema perekonnas on sagedamini esinenud. See info on aga arstile abiks haiguste tõenäosuse ja riskifaktorite hindamisel.

Kui kiiresti patsient oma tervist puudutavatele küsimustele vastuse saab?

Meie kõige kiirem, neljatunnine terviseaudit algab hommikul kell 7.45 ja kella 12.00-ks on käes nii vastused kui ka arsti otsus. Tervisekontroll lõppeb arsti konsultatsiooniga, mille jooksul vaadatakse läbi kõik uuringute tulemused ning selgitatakse, millised on muutused ning mida tuleks edasi teha.

Mis saab edasi, kui on tuvastatud mõni haigus või tekib kahtlus terviseprobleemi suhtes?

Kui me kahtlustame mõnda haigust, siis selgitame seda patsiendile ning tutvustame võimalikke lahendusi. Juhul kui me avastame mõne kiireloomulise või tõsise haiguse, näiteks südamehaiguse, pahaloomulise kasvaja, rakendame kohe kiire diagnostika ja ravi. Kui see on haigus, mis ei ole eluohtlik või ei vaja kiiret lahendamist, siis läbib patsient lisauuringud ja -konsultatsioonid kiirendatud korras oma raha eest või pöördub meie soovitustega perearsti juurde, kes suunab ise inimese edasistele uuringutele.

Kui sageli peaks regulaarseid tervisekontrolle tegema?

See on tegelikult üsna individuaalne. Noore inimese puhul, kui kõik on korras, on hea tervisekontrolli teha umbes 2−3 aasta järel. Kui vanus on juba kõrgem või inimesel on mõni haigus, mida on vaja püsiraviga ohjata, siis soovitame iga-aastast kontrolli.

See annab kindlustunde ja juhul, kui on toimunud muutused olemasolevas haiguses või lisandub mõni muu haigus, on võimalik kiiresti sekkuda ja haigus kontrolli alla saada. Terviseaudit ei asenda perearsti ning sagedamini kui kord aastas ehk ei olegi mõistlik seda teha. Perearst on ikkagi see, kes tegeleb igapäevaste probleemidega, aga spetsialisti otsus ja arvamus kord aastas või kord paari aasta tagant on kindlasti hea mõte.

Kas inimesed tunnevad piisavalt muret oma tervise pärast?

Inimestel on tekkinud vastutustunne oma tervise ees ning mõistetakse, et tervis tähendab nii head enesetunnet kui ka kindlustunnet elus. Hea tervisega jaksab inimene tööd teha, laene maksta, lapsed üles kasvatada ja koolitada.

Terviseuuringuid pakuvad ka muud, näiteks spordiasutused. Kas neis on erinevusi võrreldes haigla tervisekontrollidega?

Vahe spordikeskuste pakettidega on väga suur, kuna need hindavad inimese füüsilist suutlikkust, kuid ei otsi haigusi ega paku ravi. Meie hindame tervist eelkõige haiguste seisukohast, kas leiame haigusi ja kas me saame inimest ravida. Sageli määrame ravi juba terviseauditit lõpetades.

Kui terve on Eesti inimene?

Ausalt öeldes satuvad arstide juurde küll haigemad inimesed, aga praegune terviseliikumine annab tunda kogu ühiskonnas. Küll aga ei tahaks toetada neid „tervislikke“ ettevõtmisi, kus inimesed võtavad endale liiga suuri füüsilisi koormusi, mis võivad tervisele hoopis kahju teha, rakendavad äärmuslikke dieete või järgivad muul moel päris hirmsaid soovitusi, millest ajakirjanduses vahel ikka lugeda saab. Kuid arvan, et üldiselt asi siiski paraneb.

 

Tagasi