Sada aastat esimese Eesti soost peaarsti ametisse astumisest

7. juuni 2019

5. juunil möödus 100 aastat esimese Eesti soost haiglajuhi dr Karl-Eduard Sibula ametisse astumisest toonases Tallinna Keskhaigemajas, mis täna kannab nime Ida-Tallinna Keskhaigla. Ravi tn 18 õuel avati sündmuse tähistamiseks mälestuspink.

Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees dr Ralf Allikvee sõnul on tegu äärmiselt olulise verstapostiga Eesti meditsiiniajaloos. Sündmuse tähistamisest võttis osa ka sotsiaalminister Tanel Kiik, sõna võtsid dr Allikvee ja dr Vahisalu, kes tegi ülevaate ajaloost. Kohaletulnutele esinesid Vanalinna Hariduskolleegiumi lapsed ja ITK segakoor, kohal oli palju endisi keskhaigla töötajaid.

“Sel väga keerulisel ajal, mil toimus Eesti riikluse loomine ja käimas oli Vabadussõda, ei olnud haigla juhtimine kindlasti lihtne ülesanne. Ometi just nendel aastatel, pärast seda, kui haigla läks 1918. aasta lõpus Tallinna linna juhtimise alla ning nimetati Tallinna Keskhaigemajaks, algas tänase Tallinna keskse haiglakompleksi ülesehitus. Peaarstina oli doktor Sibulal selles väga oluline roll. Samuti näitas ta oma eeskujuga toonastele noortele Eesti arstidele, et oma valdkonnas on võimalik jõuda tippu. Sellise eeskuju tähtsust on võimatu alahinnata,” sõnas dr Allikvee.

Teekond haiglajuhi ametikohale oli 100 aastat tagasi ajastule omaselt muutusterohke. Veterinaarina alustanud ning Vene-Jaapani sõjas hobusetohtri ametit pidanud Karl-Eduard Sibul omandas arstikutse, praktiseeris pikka aega Tartus ning asus siis tööle Tallinna linna bakterioloogina. Tema karjäär katkes I maailmasõtta mobiliseerimise tõttu, kuid sõja lõppedes jätkas dr Sibul uuesti bakterioloogina – siis juba linna laboratooriumi juhatajana ning 1919. aastast ka haigla direktori ning meeste sisehaiguste osakonna juhatajana. Peaarsti töö kõrvalt juhtis ta ka Eesti Punase Risti Tallinna õdede kooli. Lisaks oli ta tuntud kui kirjaniku Anton Hansen Tammsaare ihuarst.

Huvitava kokkusattumusena töötab legendaarse dr Sibula lapselapselaps täna Ida-Tallinna Keskhaiglas. Preanalüütika osakonna labori assistendi Katrin-Heele Andersoni sõnul on väga emotsionaalne, kui ajalugu põimub perekonna looga. “Meditsiinivaldkonnas töötamine on meie peres jätkuvalt au sees,” ütles Eesti esimese peaarsti lapselapselaps.

Tagasi