Kase õitseaeg põhjustab kõige sagedamini õietolmuallergiat

28. aprill 2020

Kohe on algamas kase õitseaeg. Just kase õietolm põhjustab Eestis kõige sagedamini õietolmuallergiat. Õitsemine algab koos lehtede puhkemisega aprilli lõpus või mai esimestel päevadel ja lõpeb mai lõpus või juuni alul, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla lasteallergoloog-juhtivarst Triine Annus.

Millised taimed põhjustavad allergiat?

Kevadeti levitavad lisaks kasele allergeenset tolmu teisedki puud, eriti lepp ja sarapuu, mis tavaliselt on õitsenud märtsis-aprillis, tänavusel soojal talvel aga juba jaanuaris-veebruaris. Kevadine allergia võib tulla ka võilille õietolmust. Suve esimeses pooles tekitavad kaebusi heinataimed ja teises pooles enamasti puju, harvemini teised umbrohud. Tegemist on enamasti tuultolmlejatega, mistõttu kaebusi võivad tekitada ka taimed, mis lähiümbruses ei kasva.

Miks võib õietolmuallergiaga kaasneda toiduallergia?

Taimsetes toiduainetes esinevad valgud võivad sarnaneda õietolmuvalkudega ja seetõttu õietolmuallergikul samuti allergianähte tekitada, seda nimetatakse ristallergiaks. Sellist allergiat võivad tekitada pähklid, puu- ja köögiviljad, seemned, vahel ka teraviljad. Õietolmuallergikule ei pruugi sobida ka mõned ravimtaimed ja mesi.

 

Millal kahtlustada õietolmuallergiat?

Õietolmuallergia korral allergianähud alati kevadel või suvel kindlal õitseperioodil. Kahtluse korral tasub jälgida õhu õietolmusisaldust (vt https://www.allergialiit.ee/oietolmu-seire/). Sümptomid ägenevad õues, eriti päikeselise ilmaga, samuti otsesel kokkupuutel allergeensete taimedega. Õietolmuallergiale viitavad ka tüüpilised toiduallergianähud, mis võivad esineda aastaringi.

 

Millised on õietolmuallergia nähud?

Enamasti tekib rinokonjunktiviit, mille sümptomiteks on nina sügelus, aevastamine, vesine nohu ja ninakinnisus ning silmade sügelus, punetus, paistetus ja pisaravool. Võib esineda ka suulae, kurgu ja kõrvade sügelust, atoopilise dermatiidi (nahapõletiku) ägenemist või õietolmuga vahetult kokku puutuval nahal kublalist löövet. Astma (kuiv hooköha, hingamisraskus, vilinad rinnus) ilmneb sagedamini koormusastmana füüsilisel pingutusel õues.

Ristallergia toiduainetest tekib tavaliselt kiiresti pärast söömist ja piirdub enamasti huulte või suu sügelus ja tursega. Esineb ka neelu ja kõri turset, harvemini muid allergianähte.

Kuidas allergiaga toime tulla?

Õietolmu vältimine õues on võimatu, kuid õige käitumisega saab kokkupuudet allergeeniga vähendada. Õietolmu hulk ja õitseaeg varieerub aastati, seega tuleks allergikul jälgida õhu õietolmusisaldust. Intensiivse õitsemise perioodil peaks rohkem viibima siseruumides, kuhu õietolmu sattumist igati takistada. Limaskestadele sattunud allergeeni aitab eemaldada nina ja silmade loputamine ning ujumine. Raske kuluga allergia korral võtta võimalusel õitseajaks puhkus ja sõita sinna, kus ohtlikud taimed ei õitse (piirkondlikke erinevusi vt näiteks www.polleninfo.org, www.pollen.com ). Eestis on kergem mere ääres, kus õhk õietolmust puhtam.

Kuidas vähendada kokkupuudet õietolmuga õues?

  • Kavanda õueskäike arvestades õhuseire andmete ja ilmaga, vähem on õietolmu õhus niiske ilmaga, eriti pärast sadu.
  • Kanna päikeseprille, vajadusel tolmumaski.
  • Ära puuduta käega silmi ega hõõru neid.
  • Autos ära ava  aknaid ega katuseluuki.
  • Väldi metsa, heinamaad, rukkipõldu.
  • Väldi ohtlike taimedega seotud tegevusi, nagu rohimine, heinategu, lillede või ravimtaimede korjamine.
  • Ära maga telgis ega heintel.
  • Kodu ümbrusest eemalda allergiat põhjustavad taimed.
  • Heina- ja umbrohuallergia korral lase kodu ümbruses regulaarselt niita heinamaad või muru (ise viibi sel ajal eemal).
  • Väldi  õues füüsilist pingutust.

 

Kuidas piirata õietolmu sattumist siseruumidesse?

  • Hoia aknad kinni.
  • Pane võimalusel tuulutusakna ja ventilatsiooniavade ette kaitsefiltrid (veidi on abiks ka akna ette paigutatud märg lina).
  • Ära too tuppa urbi, oksi, lilli.
  • Kanna õues peakatet või loputa tuppa tulles juukseid.
  • Õuest tulles loputa nägu, silmi ja nina vee või füsioloogilise lahusega.
  • Ära hoia õuerõivaid ega -jalanõusid eluruumides.
  • Väldi koduloomade liikumist toa ja õue vahet või puhasta neid õuest tulles niiske lapiga.
  • Pühi iga päev niiske lapiga tolmu, pese sagedamini voodipesu.
  • Ära kuivata pesu õues.
  • Vähenda toas tekstiilide jt tolmu koguvate esemete hulka
  • Kaalu õhupuhasti muretsemist.

 

Kuidas ja milliseid ravimeid tarvitada?

Enamasti ei saa allergik õitseperioodil läbi ilma ravimiteta. Ravi alustamisega viivitada ei tasu, sest allergiaravimid on mõjusamad siis, kui neid tarvitada ennetavalt või esimeste haigusnähtude ilmnemisel. Ka ravi õigeaegsel alustamisel on abiks õietolmuseire andmed.

Õietolmuallergia ravi ei erine muude allergiahaiguste ravist, lähtutakse haigusnähtude iseloomust ja raskusest. Kergemal juhul võib piisata nina loputamisest soolalahusega. Enamasti on siiski mõistlik tarvitada suukaudseid allergiaravimeid, antihistamiinikume. Kiire toimealguse tõttu võib neid harvade kaebuste korral võtta ka ühe päeva kaupa. Ninakinnisust leevendavad paremini põletikuvastast hormooni sisaldavad ninapihustid, mille toime ilmneb mõne päevaga, seetõttu peaks neid tarvitama pikemalt. Ebapiisava toime korral kasutatakse mõlemat ravimit koos, lisada võib ka allergiavastased silmatilgad. Kõiki neid ravimeid saab apteegist retseptita. Sageli on ravimeid vaja tarvitada pidevalt kuni õitseaja lõpuni.

Kui selline ravi pole piisav või kaasneb hingamisraskus, tugev köha või väljendunud lööve, tuleks pöörduda perearsti poole, kes võib vajadusel välja kirjutada ka astmaravimeid ja nahasalve.

Mõnel juhul võib kaaluda pikaajalist allergeenispetsiifilist immuunravi, mille eesmärk on organismi harjumine allergeeniga. Selle raviga saab alustada alles pärast õitsemise lõppu ja selle määrab allergoloog.

Tagasi