Vaegnägijatele
Registratuur:
Registratuur:

Uuringud ja analüüsid naise viljatuse diagnoosimiseks

  • ultraheliuuring – väga oluline munasarjade talitluse, munajuhade läbitavuse ja emaka ehituse hindamiseks;
  • vereanalüüsid:
    • kliinilise vere analüüs – B-CBC-5Diff;
    • veresuhkur – fS,fP-Gluc;
    • ABO veregrupp ja reesusfaktor;
    • hormoon- ja immuunanalüüsid − munarakkude küpsemist ja viljatuse ravi mõjutavate hormoonide taseme määramiseks – S,P-E2; S,P-AMH; S,P-FSH; S,P-Ft4; S,P-LH; S,P-Prog.,S,P-Prol.; S,P-SHBG; S,P-Testo.; S,P-TPO IgG; S,P-TSH;
    • kasvajamarkerid verest – S,P-CA125:
    • nakkustekitajate uuringud verest – S,P-HBcAb; S,P-HBsAg; S,P-HCV Ab;
  • S,P-HIV1,2Ag+Ab; S,P-T pallidum Ab;
    • vitamiinid verest – S,P-Vit B12; fS,fP-Fol; S-Vit D (25-OH);
    • hüübimisnäitajad verest – APC-R QL; P-APCR; P-AT III; proteiin C plasmas; proteiin S plasmas; S-ACLA Ab; S-TG IgG; S-ß2-GP1 Ab;
  • vaginaalsed mikrobioloogilised analüüsid − suguteede põletike kindlakstegemiseks –
  • Cx-C trachomatis DNA; Cx-N Gonorrhoeae DNA, Bac külv aeroobidele; Trichomonas vaginalis;
  • PAP test ;
  • laparoskoopia – PIM ITK 822, 834 – kõhuõõne operatsioon, mis teostatakse üldnarkoosis. Laparoskoopial on võimalik kontrollida munajuhade läbitavust, näha ja võimaluse korral vabastada väikses vaagnas olevaid liiteid ning tuvastada/ravida endometrioosi 
  • hüsteroskoopia – meetod, kus optilist seadet kasutades tehakse emakaõõs nähtavaks;
  • operatiivne hüsteroskoop võimaldab nii diagnostikat kui ka endomeetriumi patoloogia korral kirurgilist ravi (polüübi, submukoosse müoomisõlme, emakasiseste liidete eemaldamine, spiraali, emakasisese vaheseina eemaldamine);
  • munajuhade läbitavuse uuring ExEm vahuga – uuringu käigus hinnatakse munajuhade läbitavust spetsiaalse geeliga ultraheli kontrolli all;
  • emaka limaskesta (endomeetriumi) retseptiivsuse test  – aitab hinnata endomeetriumi retseptiivsust e vastuvõtlikkust embrüo pesastumiseks. Võimaldab määrata nn personaalse implantatsiooniakna, suurendades embrüo siirdamise edukust;
  • kompuutertomograafia ja MRT-uuringud – peamiselt ajuripatsi haiguste diagnoosimiseks;
  • röntgenuuringud − ajuripatsi haiguste diagnoosimiseks;
  • näidustuse korral geneetilised uuringud.