Vaegnägijatele
Registratuur ja info:

Põie püsikateeter

Käesoleva infolehe eesmärk on aidata põie püsikateetriga patsiendil kodustes oludes toime tulla.

Põie püsikateeter paigaldatakse patsiendi kusepõide selleks, et kindlustada uriini äravoolu. Patsiendi liikumisvabadust põie püsikateeter oluliselt ei piira.

Mida on vaja jälgida?

Kõige tähtsam on puhtus

  • Enne põiekateetri ja uriinikogumiskoti käsitsemist peske alati käed puhtaks.
  • Hoiduge puudutamast kateetri sisemust ja kogumiskoti ühendusdetaili.
  • Hoidke põiekateetri voolik puhtana.
  • Hoidke puhtust kusitiava ümbruses. Peske end alt kaks korda päevas.
  • Kontrollige iga päev kateetri kinnitust ja naha seisundit.
  • Kontrollige iga päev, ega kusitist ei tule mingit eritist.
  • Lubatud on käia duši all. Saunas ega vannis pole soovitatav käia. Ka ujuda ei soovitata.

Kogumiskoti õige käsitsemine

  • Põiekateeter on ühendatud vahetatava uriinikogumiskotiga. Uriini kogumissüsteem peab olema hermeetiliselt suletud.
  • Kinnitage kogumiskott nii, et kateeter ei veniks ning kateeter ega kogumiskott ei painduks kahekorra.
  • Püsti seistes ja kõndides jälgige, et kogumiskott kinnituks kusepõiest allpool (nt reiel). Kui Te lamate, peaks kogumiskott asuma keha tasandist allpool (nt voodi küljes). Selline asend tagab uriini takistusteta valgumise kogumiskotti ega lase uriinil kogumiskotist põide tagasi voolata.
  • Kasutage kogumiskotti, mida saab tühjendada koti põhjal asuva ventiili (korgi) kaudu.
  • Kogumiskotti vahetage vähemalt üks kord nädalas, vajadusel (nt koti purunemise või ummistuse puhul) sagedamini.

Küllaldane vedeliku tarvitamine

  • Kui see pole Teile mõne muu haiguse tõttu vastunäidustatud, siis jooge päeva jooksul rohkesti.
  • Vedelike rohke tarbimine kindlustab kuseteede ja kateetri pideva läbivoolu, aidates seeläbi vältida sette ja põletiku teket.
  • Igapäevane joodava vedeliku hulk võiks olla vähemalt 1,5-2 liitrit.

Võimalikud probleemid

Põie püstikateetri kasutamise korral võib tekkida mõni järgmistes probleemidest:

  • palavik
  • valu alakõhus
  • uriin muutub veriseks või sogaseks või hakkab halvasti lõhnama.
  • kateeter läheb katki või ummistub

Kui Teil tekib mõni mainitud probleemidest, siis võtke ühendust oma perearsti või -õega või pöörduge lähima haigla vastuvõtuosakonda.

Kateetri eemaldamise, vahetuse ja seesoleku vajaduse otsustab arst vastavalt Teie seisundile. Protseduuri teostab ainult õde või arst.

Kontaktandmed

Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse info, tel 620 7040 ööpäev läbi.

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogia kabineti õde, tel 620 7110 E-R 8.00-16.00.

Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge palun oma raviarsti või õe poole.

ITK 509 Käesoleva infolehe on kinnitanud Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees 28.05.2009 (käskkiri nr 25-15).