Keemiaravi oksaliplatiinist tingitud külmatundlikkus

Käesoleva infolehe eesmärk on anda patsiendile teavet kasvajavastase ravimi oksaliplatiin kasutamisel tekkiva külmatundlikkuse ja sellega toimetuleku kohta.

Mis on oksaliplatiin?

Oksaliplatiin on kasvajavastane ravim, mida kasutatakse peamiselt seedetrakti pahaloomuliste kasvajate raviks. Seda manustatakse aeglaselt veeni kaudu, tavaliselt 2 kuni 6 tunni jooksul. 

Oksaliplatiin kahjustab kasvajarakkude DNA-d, aidates vähirakke hävitada või pidurdades nende kasvu. Nagu paljud keemiaravimid, võib ka oksaliplatiin põhjustada kõrvaltoimeid. 

Kuna keemiaravi mõjub kogu organismile, võib see lisaks soovitud raviefektile põhjustada ka kõrvaltoimeid, nagu:

• iiveldus ja oksendamine

• kõhulahtisus ja vedelikukaotus

• muutused vereanalüüsides

• nahalööbed

• perifeerne neuropaatia ehk närvikahjustus

Keemiaravist tingitud perifeerne neurotoksilisus

Perifeerne närvisüsteem edastab signaale aju (sh seljaaju) ja ülejäänud keha vahel. 

Perifeerne närvikahjustus (Perifeerne neuropaatia- PN) tekib siis, kui närvid saavad kahjustada erinevate tegurite tõttu, mis võivad viia enamasti jäsemete valu, tuimuse, surina, nõrkuse ja tasakaaluhäireteni. Onkoloogilistel patsientidel võib seda tekitada nii kasvaja ise, vähiravi kui ka kaasuvad haigused, sh diabeet, vitamiinide defitsiidid (B1 ja B12). Enne kui soovid alustada vitamiinide lisamanustamist, räägi oma raviarstiga.

Sümptomid võivad tekkida nii vähiravi ajal, sagedamini esimese 2 kuu jooksul, kui ka mitu kuud peale vähiravi lõppu.

Kõik vähiravimid ei tekita PN, kuid sagedamini tekitavad seda taksaanid, plaantinapreparaadid ja vinka alkaloidid. Samuti võivad seda tekitada ka teised süsteemravid, sh sihtmärk- ja immuunravi.

Kõige sagedamini kirjeldavad patsiendid seda kui labajalgade ja -käte tundlikkushäiret, „sipelgate jooksmist, nagu sokid oleksid jalas ja kindad käes, taldade all on kivikesed, nagu kõnniks vati sees“

Tundlikkus võib muutuda kõikide stiimulite osas – sh külm, kuum, puudutus või valu.

Käesolevalt ei ole ühtegi keemiaravist tingitud PN ennetatavat ravimit/meetodit.

Kindlasti rääkige oma raviarstiga, kui Teil tekivad perifeerse neuropaatia sümptomid. Arst kaalub, kas saab ravi jätkata samas annuses, vähendada annust või ravi on vaja vahetada või on vajalik alustada raviga.

Paljudel patsientidest leevenevad PN sümptomid peale ravi lõppu, kuid paraku võivad kaebused jääda osadele patsientidele mitmeteks aastateks või isegi püsivalt. Näiteks paklitakseeli, oksaliplatiini või tsisplatiini saanud patsientidel võivad sümptomid halveneda ka pärast ravi lõppu.

Mõelda ka kaasuvatele teguritele - PN soodustavateks teguriteks on diabeet, alkoholi tarvitamine, suitsetamine, vanus, neerupuudulikkus jt.

Mis on külmatundlikkus?

Oksaliplatiin võib tekitada ägedat neurotoksilisut, seejuures külmatundlikkust (liigset tundlikkust külma suhtes) (enam kui 1 inimesel 10-st), lihaskrampe, neelamishäiret, kuid enamasti need mööduvad mõne päevaga. 

Külmatundlikkus tähendab, et isegi mõõdukalt jahe temperatuur võib tunduda väga külm ning põhjustada ebamugavust või valu.

Oksaliplatiiniga ravi saavatest patsientidest üle 80% kogeb külmatundlikkust juba esimeste ravikuuride ajal.

See on tavaline ja ootuspärane nähtus — Te ei tee midagi valesti.

Kuidas see avaldub?

Külmatundlikkus võib esineda:

• tuimuse, surina või valuna sõrmedes ja varvastes

• kurgu ja kõripiirkonna ebamugavusena/neelamistakistusena külma joogi joomisel

• „ärasuremise“ tundena nahal (paresteesia)

• lihaskrampidena

• surve- või pigistustundena hingamisteedes ja kõris külma õhu sissehingamisel. Ebameeldiv aisting, nagu õhk ei pääseks kopsudesse, võib eriti tajutav olla just soojast ruumist õue minnes.

Sümptomid võivad tekkida juba ravimi veeni manustamise ajal (nt külma- ja valutunne piki veeni) või mõne tunni kuni paari päeva jooksul pärast ravi. Sümptomid võivad olla ägedaimad 1–3 päeva jooksul ning üldjuhul taanduda iseeneslikult, kuid mõnel juhul kesta järgmise ravikuurini.

Need aistingud võivad olla ehmatavad, kuid need ei ole ohtlikud ning mööduvad iseenesest. 

Kui miski tundub ebaharilik või muret tekitab, andke sellest kohe teada — varajane suhtlus aitab Teil end turvalisemalt tunda.

Uuringud on näidanud, et ainult 1% patsientidest ei kogenud kordagi liigset külmatundlikkust kogu raviperioodi vältel. Sagedamini avaldub see kokkupuutel jaheda õhu või esemega – külmkapi avamisel, külma joogi haaramisel või talvel õue minnes.

Kuidas külmatundlikkusega toime tulla?

Üldised soovitused

• Püüdke vältida kokkupuudet külmade pindade ja jaheda õhuga (näiteks külmkapi uks, metallesemed, sügavkülmik) või kasutage selleks kindaid

• Riietuge kihiliselt ja soojalt (sall, müts, kindad, soojad pehmed sokid). Kihiline riietus aitab soojust paremini hoida. See vähendab jäsemetes lihasspasme ja tahtmatuid lihastõmblusi, leevendab pigistus-, surve- või ebamugavustunnet ning valu tekkimist kurgus või rinnus.

• Jälgige, et kodu oleks mõnusalt soe ja tuuletõmbuseta.

Toit ja joogid

• Eelistage toasooje toite ja jooke. 

• Külma joogi korral kasutage joogikõrt; vältige jäätist ja jääkuubikuid.

• Külmkapist toidu võtmisel kasutage kindaid.

• Pärast ravi hoiduge 48–72 tundi külma toidu ja joogi tarbimisest.

Igapäevane tegevus ja kodused leevendused

• Kasutage külmkapi avamisel kindaid.

• Vältige jahedas õues pikalt viibimist.

• Külma õhu sissehingamisel katke suu ja nina salli või rätikuga.

• Liikumine ja soe dušš või vann aitab vereringet ergutada ja enesetunnet parandada.

• Jalavann meresoolaga (5 l sooja vett + 1 dl meresoola). Kui taldade pealt on nahk koorunud, siis pidage eelnevalt nõu oma ravimeeskonnaga.

• Vältige paljajalu käimist külmal põrandal.

• Hoiduge tuuletõmbest ja konditsioneeritud õhuga ruumidest.

• Hoiduge kodutöödest, mis on seotud külmaga – näiteks külmkapi puhastamine, sügavkülmutatud toidu käsitlemine, aiatööd jahedal ajal ja lumerookimine.

• Üritage jälgida tervislikku eluviisi, sh vastavalt enesetundele tegeleda füüsilise aktiivsusega

Kõik väikesed sammud loevad — patsiendid on kogenud, et soojana püsimine võib oluliselt vähendada ebamugavust.

Infusiooni (veenikaudne ravimi manustamine) ajal:

• Võtke ravikuurile tulles kaasa soe sall või rätik.

• Katke end sooja tekiga raviseansi ajal.

• Võimalusel tarbige sooja jooki termosest. 

Pärast ravi:

• Vältige külmade jookide ja toitude tarbimist 48–72 tundi peale ravimi ülekannet

• Riietuge soojalt

• Vältige külma õhu sissehingamist, katke suu ja nina salli või rätikuga.

• Kui esinevad sümptomid, soojendage piirkonda sooja vee või kompressiga.

Üldjuhul vähenevad külmatundlikkuse sümptomid peale infusioonravi ilma ravita, ravimite manustamine. Kahjuks ei ole külmatundlikkuse korral pakkuda teaduspõhiselt leevendavaid ravimeid. Mõned uuringud viitavad sellele, et külmaga kokkupuute vältimine võib vähendada külmatundlikkuse sümptomeid.

Teavitage kohe oma raviarsti või õde, kui:

• sümptomid muutuvad järjest tugevamaks

• külmatundlikkus segab igapäevaelu

• tekib hingamisraskus või tugev pigistustunne kurgus

• sümptomid ei taandu enne järgmist ravikuuri

Selle info põhjal saab arst hinnata, kas on vaja ravimiannuste korrigeerimist või raviintervallide pikendamist.

Kui tekib küsimusi või muresid, pöörduge julgelt oma raviarsti või palliatiivravi õe poole – Te ei pea selle kõigega üksi hakkama saama.

Ükski Teie tervisemure ei ole liiga väike - varajane teavitamine aitab meil kohandada Teie ravi nii, et see oleks Teile võimalikult hästi talutav.

ITK1293

Kinnitatud Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla ravi- ja õenduskvaliteedi komisjoni 17.12.2025 otsusega (protokoll nr 2.2-8/10-25)