Looteveeuuring ehk amniotsentees

Käesoleva infolehe eesmärgiks on anda patsiendile teavet looteveeuuringu ehk amniotsenteesi eesmärgist, olemusest, riskidest ja tulemusest.

Looteveeuuringu käigus võetakse lootevett. Kõige sagedamini tehakse seda loote kromosoomide uurimiseks, et avastada lapsel sünni eel võimalikke kromosoomhaigusi. Looteveeuuringule suunatakse rasedad, kelle varasemad uuringud (I trimestri skriining, loote kuklavoldi mõõt, rakuvaba DNA-analüüs) viitavad võimalikule kromosoomhaiguse riski suurenemisele või kelle terviseloos on viiteid kromosoomhaigustele. Vahel tehakse looteveeuuringut ka siis, kui lootel leitakse anatoomia ultraheliuuringul arengurike.

Looteveeuuring on vabatahtlik ning patsiendil on õigus ise otsustada, kas ta soovib uuringut või mitte. Enne uuringut tuleb Teil allkirjastada nõusolekuvorm.

Palume uuringule tulla 15 minutit enne määratud aega ning arvestada kahe-kolmetunnise ajakuluga. Uuringule võtke kaasa rasedapass ning varasemate uuringute ja analüüside vastused.

Kuidas looteveeuuringut tehakse?

Kromosoomhaiguste uurimiseks tehakse geneetilised uuringud, mille jaoks on vaja uurida tulevase lapse rakke. Loode asub emakas lootevett täis looteveepõies. Lootevees leidub loote naharakke ja ainevahetuse jääke. Rakkude uurimiseks võetakse ultraheli kontrolli all peenikese nõelaga läbi kõhuseina väike hulk lootevett. Uuringu teeb eriväljaõppe saanud naistearst. Looteveest saadud rakud pannakse üheks-kaheks nädalaks spetsiaalsesse toitelahusesse kasvama, seejärel saab paljunevaid rakke mikroskoobi abil uurida.

Millal on parim aeg looteveeuuringu tegemiseks?

Tavaliselt tehakse looteveeuuring 16. - 20. rasedusnädalal, kuid seda võib teha ka hiljem. Ohutuimaks peetakse 16. - 17. rasedusnädalat.

Kas looteveeuuring on valus?

Uuring võib tunduda ebamugav, kuid enamik naisi ei pea uuringut valusamaks kui veenivere võtmist. Pärast uuringut võite tunda mõningast pingetunnet kõhus, see on normaalne.

Millised on looteveeuuringu riskid?

Looteveeuuring on üsna levinud uuring ning tüsistusi esineb harva. Enamiku naiste jaoks kaalub uuringu tulemusena saadav informatsioon oluliselt üles uuringuga kaasneva riski.

• Looteveeuuringuga    suureneb raseduse iseenesliku katkemise oht 0,5% - 1% võrra. Raseduse katkemise täpne põhjus on teadmata. Üle 99% rasedustest kulgeb edasi probleemideta.
• Põletiku tekke vältimiseks toimub looteveeuuring steriilsetes tingimustes, sellest hoolimata võib harva esineda põletikke, mis väljenduvad palaviku, emaka kokkutõmmete ja kõhuvaluna.
• RhD-negatiivsetel rasedatel on looteveeuuringul oht, et loote vererakud satuvad raseda vereringesse ja verre tekivad loote vererakkude vastased antikehad. Selle vältimiseks tehakse rasedale uuringu järel antikehade süst, mis vähendab reesuskonflikti ohtu.

Looteveeuuringu tulemus

Uuringu tulemuse saate teada kolme nädala pärast. Teid teavitab telefoni teel geneetik. Kui uuringu tulemusest ilmneb, et lootel on kromosoomhaigus, siis kutsutakse Teid geneetiku vastuvõtule ja selgitatakse haiguse olemust ning edasist prognoosi. Saadud infole tuginedes saate teha otsuse raseduse jätkamise osas. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse järgi on meditsiinilistel näidustustel raseduse katkestamine lubatud kuni 21. rasedusnädala lõpuni.

Mida panna tähele?

Kui Teil tekib pärast looteveeuuringut tugev  voolus, verejooks, kõhuvalu või palavik, peate kohe pöörduma naistekliiniku erakorralisse vastuvõttu Ravi tn 18, Tallinn.

ITK641

Kinnitatud AS ITK ravikvaliteedi komisjoni 30.11.2022. a otsusega (protokoll nr 18-22)