Dr Rille Pihlak tõi Riigikogus esile Eesti vähitõrje peamised väljakutsed

Pihlaku sõnul kasvab vähijuhtude arv Eestis ning haigus puudutab üha sagedamini ka alla 50-aastaseid inimesi. Ta märkis, et Eestis diagnoositakse praegu vähki sagedamini kui sünnib lapsi, kuid suremus ei vähene sama kiiresti kui teiste krooniliste haiguste puhul. Samuti rõhutas ta, et viivitused diagnostikas ja ravis vähendavad paranemisvõimalusi ning suurendavad tervishoiusüsteemi kulusid.

Dr Pihlaku hinnangul ei ole Eesti vähitõrje peamine probleem teadmiste puudus, vaid kehtiva tegevuskava ebaühtlane elluviimine. Tema sõnul on vähitõrje areng seni tuginenud suuresti üksikute inimeste algatustele ja projektipõhisele rahastusele, kuid tegevuskaval puudub riiklik püsirahastus. See takistab pikaajalist planeerimist ja süsteemset arengut muu hulgas kirurgilise ravi, laste onkoloogia ja vähihaigete aktiivravijärgse toetamise valdkonnas.

Pöördumises parlamendi poole tõi Pihlak esile vajaduse uuendada haiglavõrgu arengukava, laiendada õdede rolli ja tugevdada esmatasandi tervishoidu. Tema sõnul vajab valdkond selgeid riiklikke otsuseid ja stabiilset rahastusmudelit, et tagada patsientidele ühtlane raviteekond. Pihlak rõhutas, et vähitõrje ei ole üksnes meditsiiniline küsimus, vaid ühiskondlik väljakutse, mille lahendamisest sõltub kogu tervishoiusüsteemi kvaliteet.

Fotol: Rille Pihlak