Vaegnägijatele
Registratuur:
Registratuur:

ITK vaskulaarkabinet ulatab abikäe veresoonte kahjustusega patsientidele

17.06.2021

Ida-Tallinna Keskhaiglas alustab tööd vaskulaarkabinet – uudne ambulatoorse vastuvõtu kabinet, kuhu on oodatud patsiendid mitme piirkonna veresoonte kahjustustega.

dr Heli Kaljusaar

Vaskulaarkabinet alustab ITK Südamekeskuse juhataja dr Heli Kaljusaare sõnul tööd juunis. „Teeme multidistsiplinaarse meeskonna (MDM) ja hakkavad olema multidistsiplinaarsed konsiiliumid kriitilise jalaisheemiaga haigetele. Võtame kõigepealt ette rasked juhud,“ rääkis dr Kaljusaar, lisades, et vaskulaarkabineti avamine tähendab koostööd mitme erineva üksuse vahel: südamekeskus, veresoontekirurgia, haavakabinet, angiograafia kabinet, diabeedikabinet, neuroloogiakeskus ning taastusravi.

Vaskulaarkabinetti suunab patsiente vajadusel veresoontekirurg.

„Kuna multidistsiplinaarne meeskond hõlmab palju erinevaid erialasid, siis on oluline nad ühe meeskonnana tööle panna ühise eesmärgiga aidata kriitilise jalaisheemiaga patsiente. Seda kõike hakkab koordineerima dr Anu Hedman,“ rääkis dr Kaljusaar. Lisaks dr Hedmanile on kardioloogidest vaskulaarkabineti tööga seotud kardioloog-angiograafia arstid dr Kristina Lotamõis ja dr Alar Kaasik.

Avatav vaskulaarkabinet luuakse eelkõige alajäsemete ateroskleroosiga patsientide jälgimiseks verevarustust taastavate protseduuride järgselt. Juba sellisesse staadiumisse jõudnud alajäsemete arterite kahjustusega kaasnevad sageli haavandid ja gangreen, jala päästmiseks ehk amputatsiooni vältimiseks on vaja multidistsiplinaarse meeskonna koordineeritud tööd.

Vaskulaarkabinetis hinnatakse patsiendi terviseseisundit, analüüsitakse terviseriske ja kaardistatakse kaasuvad haigused; nõustatakse patsienti haiguse olemuse ja erinevate aspektide osas, näiteks, kuidas manustada ravimeid, enesetunde ja terviseseisundi jälgimiseõpetus, haiguspuhune toitumisõpetus, elustiilialane nõustamine (nt suitsetamisest ja alkoholi tarvitamisest loobumine, tegevusaktiivsuse säilitamise õpetus, haigustüsistuste ennetamine), järelkontrolli olulisuse selgitamine jne.

Väga agressiivne ja kiirelt arenev või mitmel perekonnaliikmel esinev veresoonekahjustus võib viidata ka geneetilisele haigusele, mille väljaselgitamine geneetiku abiga võib aidata valida sobivamat ravi patsiendile ning ennetusmeetmeid, et vältida pereliikmetel haiguse tüsistuste kujunemist.

„Vaskulaarkabinetiga saab siduda ka perekondliku kõrgenenud kolesterooliga patsientide käsitlemise,“ märkis dr Anu Hedman. „ITK Südamekeskusel on Eestis ainulaadne perekondliku hüperkolesteroleemia andmebaas, millele on eelnenud mitme aasta pikkune lektoritöö igas Eesti maakonnas.“