Kardiostimulaatori paigaldamine

Käesoleva infolehe eesmärgiks on jagada patsiendile infot kardiostimulaatori paigaldamise protseduuri kohta.

Kardiostimulaator ehk südame tehisrütmur on seade, mis ennetab lühikeste elektriliste impulsside abil liiga aeglast südame löögisagedust. Seade koosneb impulsside generaatorist ehk patareist ja südamelihasesse impulsse juhtivatest peentest elektroodidest ehk juhtmetest.

Kardiostimulaator paigaldatakse juhul, kui liiga aeglane südame löögisagedus põhjustab halba enesetunnet (nõrkust, teadvusekaotust) või kui esinevad rütmihäired, mida ei ole võimalik ilma kardiostimulaatori toeta kontrolli all hoida.

Kardiostimulaator ei piira Teie igapäevaseid tegevusi ega liikumisvõimet; selle paigaldamise eesmärk on elukvaliteedi ja jõudluse parandamine.

Enne protseduuri

Tavaliselt toimub kardiostimulaatori paigaldamine samal päeval, kui Teid haiglasse kutsutakse. Hommikul võite süüa ja juua ning oma ravimid tavapäraselt sisse võtta, välja arvatud tromboosivastased ravimid ehk verevedeldajad. Verevedeldajate tarvitamise kohta peate Te enne protseduuri küsima oma raviarsti käest.

Enne ja pärast kardiostimulaatori paigaldamist manustatakse Teile antibiootikumi, et hoida ära haava piirkonna võimalikku bakteriaalset põletikku.

Tähelepanu!

Kui Teil esineb allergia antibiootikumide, tuimastusvahendite või joodi vastu, peate sellest kindlasti oma raviarsti teavitama!

Tutvuge enne protseduuri ka infomaterjaliga „Elu kardiostimulaatoriga“. Küsimuste tekkimisel saate need esitada oma raviarstile.

Protseduuri käik

Kardiostimulaator paigaldatakse operatsioonitoas. Üldjuhul toimub protseduur lokaalses anesteesias. Rangluust allapoole, enamasti vasakule kehapoolele, tehakse 4–5 cm pikkune nahalõige. Samas piirkonnas asuva veeni kaudu viiakse südame paremasse poolde elektroodid. Kardiostimulaatori patarei paigaldatakse naha alla vasaku rinnalihase peale ja haav suletakse õmblusega.

Pärast protseduuri

• Haava piirkonda jääb umbes 2 tunniks raskuskott, et vältida verejooksu. Liikuda võite siis, kui raskus on eemaldatud.

• Süüa ja juua võite kohe pärast protseduuri.

• Vajaduse korral tehakse rindkerest röntgeniülesvõte veendumaks, et protseduur on kulgenud tüsistusteta.

• Tavaliselt kirjutatakse Teid haiglast välja protseduurile järgneval päeval.

• Kojumineku päeval antakse Teile kardiostimulaatori paigaldamise kohta dokument, kuhu on märgitud Teie esimese järelkontrolli kuupäev ja kellaaeg. Samuti antakse Teile kardiostimulaatori pass, mida on soovitatav endaga alati kaasas kanda.

Pärast haiglast väljakirjutamist

• Haav on kaetud veekindla plaastriga, mille võite eemaldada 10 päeva möödudes. Te võite pesta end duši all, kuid vannis ja saunas käimine ei ole soovitatav kahe nädala jooksul pärast protseduuri.

• Haavavalu korral võite tarvitada valuvaigisteid.

• Haavaõmbluse niidid eemaldatakse 10 päeva järel pärast protseduuri; seda teeb perearst. Juhul, kui on kasutatud nahasisest imenduvat õmblust, ei ole niitide eemaldamine vajalik.

• Esimestel nädalatel vältige õlapiirkonna venitusi ning käte üle pea tõstmist.

• Lugege uuesti läbi infomaterjal „Elu kardiostimulaatoriga“.

Võimalikud tüsistused

Kardiostimulaatori paigaldamise järel esineb olulisi tüsistusi harva (sagedus alla 5% protseduuridest), kuid nende tekkimisel võib vajalik olla haiglaravi.

• Haava veritsuse või suure verevalumi risk on suurem verevedeldajate tarvitamise korral.

• Kui protseduuri käigus on tekkinud õhkrind koos kopsu kokkulangemisega, on vajalik kopsukelmeõõnde paigaldada ajutine dreen.

• Kardiostimulaatori elektroodi lahti tulek kinnituskohast vajab korduvat protseduuri elektroodi kinnitamiseks.

• Haavas või elektroodi pinnal tekkinud põletik vajab sageli pikaajalist ravi antibiootikumidega ning kardiostimulaatori eemaldamist põletikukoldest.

Küsimuste korral või lisateabe saamiseks pöörduge oma raviarsti poole või küsige nõu kardiostimulaatoriga patsientide nõuandetelefonil 620 7426 tööpäeviti kella 8-16.

ITK541

Kinnitatud AS ITK ravikvaliteedi komisjoni 07.04.2021. a otsusega (protokoll nr 6-21)