Vaegnägijatele
Registratuur:

Võrkkesta irdumise operatsioon

Käesoleva infolehe eesmärk on selgitada patsiendile silma võrkkesta irdumise olemust, selle haiguse ravivõimalusi ja raviga kaasnevaid riske.

Haiguse olemus

Võrkkest on väga õhuke nägemisanalüsaatori osa, mis lamab silmamuna sisepinnal n-ö “silmapõhjas”. Võrkkestale langenud valguskiirtest saab alguse nägemisprotsess.

Võrkkest võib oma kohalt irduda seoses silmas aset leidvate muutustega, mis võivad olla:

  • ealised muutused

  • silmasisesed põletikud

  • silmatraumad

  • silmasisesed verevalumid

  • võrkkesta kaasasündinud arenguhäired

  • Iühinägelikkusega seotud muutused

  • sügavalt enneaegsetel lastel võrkkesta mittetäielik areng

Võrkkest

Võrkkesta irdumine on raske silmahaigus. Enamikul juhtudel on võrkkesta sisse tekkinud rebend ja selle kaudu läheb silmasisene vedelik või klaaskeha võrkkesta alla. Tavaliselt tunnetab inimene seda nii, et “mingi vari tuli silma ette”.

Tähelepanu!

Võrkkesta irdumise diagnoosile peab võimalikult kiiresti järgnema operatiivne ravi.

Kui võrkkesta irdumise operatiivsest ravist loobutakse, kaotab silm aegamööda nägemisvõime. Hilisema operatsiooniga pole võimalik nägemist taastada.

Operatsioon

Võrkkesta irdumist ravitakse operatsiooniga, mida teostatakse narkoosis või kohaliku tuimastuse abil.

Operatsioon seisneb selles, et silmamunale kinnitatakse tugeva vajutusega kitsas võru või lokaalne plomm. Samuti väljutatakse võrkkesta alla sattunud vedelik.

Vahel on vaja süstida silma sisse õhku või paisuvat gaasi. Siis suleb gaas rebendi ning võrkkest liibub kinni. Sellele järgneb silmapõhja laserravi.

Mõnel juhul on võrkkesta irdumise korral vajalik ka silmasisene operatsioon ehk vitrektoomia. Selle käigus minnakse väga peente instrumentidega silmamuna sisse ja paigaldatakse võrkkest õhu, paisuva gaasi või silikoonõli abil. Vahel lisandub laserravi.

Kui võrkkest ei liibu, võivad osutuda vajalikuks korduvad operatsioonid.

Pärast operatsiooni

lgale patsiendile öeldakse, millises asendis tal on vaja oma pead operatsiooni järel hoida. Parima raviefekti saavutamiseks tuleb nendest juhtnööridest tingimata kinni pidada.

Kui võrkkest ka oma kohale liibub, taastub endine nägemine pärast operatiivset ravi harva, sest osa võrkkesta närvirakke on kahjustunud.

Kui silma on paigaldatud silikoonõli, siis võrkkesta täieliku liibumise korral võib õli 3-6 kuu möödudes operatsiooni teel eemaldada. Mõnel juhul jääb õli silma püsivalt.

Võimalikud tüsistused

Vaatamata hoolikalt teostatud operatsioonile ning adekvaatsele eel- ja järelravile ei ole kirurgiline ravi kunagi riskivaba.

Operatsiooni järel võivad tekkida:

  • silmasisene verevalum

  • põletik

  • silma siserõhu tõus ehk glaukoom

  • lühinägelikkus (ehk vajadus kasutada prille)

  • hall kae ehk katarakt

  • uus rebend võrkkestas ja võrkkesta taasirdumine.

Pärast operatsiooni jälgib patsienti silmaarst.

Kontaktandmed

lda-Tallinna Keskhaigla Silmakliinik Ravi 18, Tallinn • Tel 666 1900

Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge palun oma raviarsti või õe poole.

ITK513
Käesoleva infomaterjali on kooskõlastanud silmakliinik 01.01.2021. a