Terviseportaal
Igapäevased ravimid tõstavad eakate kukkumisriski
Eakatel on kukkumised sagedaim tõsiste vigastuste põhjus. Kui patsiendi vanust ega kroonilisi haigusi ei saa arstid muuta, siis raviskeemi kohandamisega saab ohtu märgatavalt vähendada. Ida-Tallinna Keskhaigla haiglaapteegi kliinilise proviisori Kairi Marlen Antoniaki sõnul kergitab juba nelja ravimi koosmõju eaka kukkumisriski viiendiku võrra.
Vähemalt kord aastas kukub kolmandik üle 65-aastastest ja pool üle 80-aastastest inimestest. Päästeameti andmetel vajati 2025. aastal Eestis kukkumise tõttu abi 978 kodujuhtumis. Nendest 84 protsenti olid üle 65-aastased ning iga teine vajas haiglaravi.
Haigla ohutusjuhtumite süsteemi OTUS andmetel moodustavad kukkumised enam kui veerandi registreeritud vahejuhtumitest. Haiglas toimuvate kukkumiste ennetamiseks alustas tänavu mais tööd spetsiaalne töörühm, mis analüüsib vahejuhtumite statistikat ja kaardistab riske.
Ohtlikud ravimikombinatsioonid
Antoniaki sõnul jagunevad kukkumist soodustavad ravimid kõrge, keskmise ja madala riskiga rühmadesse. Suurim risk on seotud kesknärvisüsteemi ja südame-veresoonkonna ravimitega. Antoniaki selgitusel põhjustavad need eelkõige pearinglust, vererõhu langust püstitõusmisel, reaktsiooniaja pikenemist ja tasakaaluhäireid.
Kõrge riskiga on psühhotroopsed ravimid, nagu uinutid, antidepressandid ning Parkinsoni tõve ja epilepsia ravimid. Südame-veresoonkonna preparaatidest häirivad tasakaalu eelkõige vererõhuravimid, nitraadid ja diureetikumid. Lisaks tasub Antoniaki sõnul jälgida ravimeid, mis vähendavad luutihedust ja suurendavad kukkumisel luumurru ohtu, näiteks kortikosteroide.
Kukkumisrisk kasvab võrdeliselt võetavate ravimite arvuga. Nelja või enama ravimi kooskasutamine suurendab ohtu 20 protsenti, kümne ja enama ravimi puhul tõuseb risk üle 50 protsendi.
Antoniak rõhutab, et eriti tähelepanelik tuleb olla ravi alustamisel või dooside kohandamisel, sest organismi kohanemisperioodil on kukkumistõenäosus kõige suurem.
Skaalad vajavad täiendust
Eestis laialdaselt kasutatav nn Morse skaala hindab patsiendi liikumisvõimet ja varasemaid kukkumisi, kuid jätab raviskeemi tähelepanuta. Tõhusama tulemuse saavutamiseks tuleks Antoniaki hinnangul võtta kasutusele lisavahendid, näiteks STOPPFall-metoodika või Beersi kriteeriumid.
"Kukkumisi aitab ennetada see, kui arstid vaatavad eaka raviskeemi regulaarselt üle ja taandavad mittevajalikud ravimid," sõnab Antoniak. Samuti tuleks tema sõnul jälgida võimalikke kõrvaltoimeid ning kohandada patsiendi kodukeskkonda.