ITK konverents tõi esile vananeva elanikkonna surve tervishoiule ja uued suunad vähiravis

Ettekannetes anti ülevaade mitme kliiniku viimaste aastate arengutest, sealhulgas taastusravi-, naiste- ja silmakliiniku tööst. 

Keskpäevases plokis käsitleti tervishoiu kvaliteeti ja süsteemset arendamist. Ettekannetes tutvustati NEWS2 digitaalse rakendamise kogemust (rahvusvaheliselt kasutatav varajane seisundi halvenemise skoor, mis aitab kiiresti märgata patsiendi seisundi muutusi) ning sepsise äratundmise auditi esimesi tulemusi. Samuti räägiti õpetava arsti ja õpetava õe rollist ning õendustegevusjuhenditest, mis loovad ühtse aluse Eesti tervishoius. 

Pärastlõunane osa keskendus tervishoiu eetilistele ja inimkesksetele teemadele. ITK sisekliiniku juhataja Alice Lill rääkis, et Eesti vananev elanikkond toob tervishoiule järjest keerukamaid väljakutseid. Vanemaealised patsiendid põevad sageli mitut kroonilist haigust ning vajavad seetõttu hoolikat ja järjepidevat ravi, mis aitaks vähendada tüsistusi ja haiglaraviga seotud riske. Lill rõhutas, et kuigi digilahendused pakuvad uusi võimalusi krooniliste haiguste jälgimiseks, tuleb arvestada eakate digipädevuse ja iseseisva toimetuleku piiridega, et ravi ei suurendaks nende haavatavust. 

ITK onkoloogiakeskuse juhataja Elen Vettus käsitles ettekandes integratiivset onkoloogiat, rõhutades, et tõenduspõhisele vähiravile tuleks teaduspõhiselt lisada toetavaid teraapiaid, mis parandavad patsientide elukvaliteeti kogu raviteekonna vältel. Füüsiline aktiivsus ja meele-keha teraapiad, nagu mindfulness, jooga ja muusikateraapia, aitavad vähendada ravi kõrvaltoimeid, ärevust ja väsimust ning toetavad paremat und ja igapäevast toimetulekut. Vettuse sõnul suurendab integratiivne lähenemine patsiendikesksust ja ravisoostumust ning aitab inimestel elada pikemat ja parema elukvaliteediga elu ka vähidiagnoosi korral. 

Käsitleti ka tervishoiutöötajate vaimset heaolu. ITK anestesioloogia ja intensiivravikeskuse juhataja Maarja Hallik rääkis oma ettekandes teise ohvri kontseptsioonist, mis tähistab olukorda, kus tervishoiutöötaja puutub kokku patsiendiga seotud raske juhtumiga ja on seejärel ise psühholoogiliselt mõjutatud. Hiljuti Tartu Ülikoolis tehtud uuring viitab, et sellise kogemusega töötajad ei pruugi alati vajalikku tuge saada, kuigi just emotsionaalselt koormavad olukorrad eeldavad kiiret ja süsteemset toetust nii töötaja toimetuleku kui ka patsiendiohutuse seisukohalt. 

Vaadeldi ka töötajate kogemusi loodava Tallinna ühishaigla arutelude taustal.
Fotol ITK ortopeediakeskuse juhataja dr Andres Kööp