Joo rohkem vett ja püsi varjus – arst soovitab, kuidas kuuma ilma paremini üle elada

ITK erakorralise meditsiini keskuse juhi dr Kristiina Mäemetsa sõnul algab suvekuumusega toimetulek teadlikest valikutest ja ennetavatest meetmetest. „Kui ilmnevad juba kuumarabanduse või kuumakurnatuse sümptomid, tuleb tavaliselt tegutseda kiiresti ja otsida  meditsiinilist abi. Paljudel juhtudel saab ehmatuse ja arsti juurde sattumise hoida ära lihtsate vahenditega.“

„Kui kahtlustate kuumarabandust, eemaldage kannatanult liigsed riided ja jahutage teda kiiresti, näiteks külma duši, märgade rätikute või ventilaatori abil. Andke talle juua, selleks sobib hästi spordijook või soolatablettidega vesi, mis aitab taastada kehas elektrolüütide tasakaalu. Kui sümptomid ei parane poole tunni jooksul või süvenevad, pöörduge kohe kiirabisse, helistades 112,“ ütleb kiirabiarst.

Esmane soovitus - palju juua 

Kõige olulisem kuuma ilmaga on piisavalt juua. Dehüdratsiooni vältimiseks on soovitatav vedelikku tarbida pidevalt ja väikeste lonksudena. Sobib vesi, mineraalvesi, mahlad, piimatooted jne. „Janu ei tohiks oodata – kui juba tunnete janu, võib see viidata juba vedelikupuudusele. Alkoholi tuleks tarbida ka mõistlikult ning palaval päeval tasuks seda üldse vältida, sest alkohol soodustab dehüdratsiooni,“ ütleb dr Mäemets.

Trenn hommikul või siseruumis

25 kraadi ja üle selle ei tähenda suure koormusega treenijatele midagi head. Dr Mäemetsa sõnul tasuks internsiivsed trennid ekstreemse kuumaga ära jätta, teha neid siseruumides või valida treenimiseks varahommikune aeg. „Suurel koormusel treenides, kui ka ilm on kuum , tähendab organismi jaoks  väga suurt koormust, mille käigus organism võib ülekuumeneda. Sisuliselt on see võrreldav palavikuseisundiga, mis tuleb esmalt alla saada,“ hoiatab arst.

Ülekuumenemise puhul on oluline jahutus

„Kui tunnete, et organism hakkab ülekuumenema (tekib loidus, peavalu), siis tuleb minna varjulisse kohta, end jahutada ja tarbida vedelikke. Võtke aega vähemalt pool tundi – enesetunne peaks selle ajaga märgatavalt paranema. Pärast enesetunde paranemist on aga mõistlik paar tundi puhata, kindlasti ei tohiks kohe minna sportima või tugevat füüsilist pingutust nõudvat tööd tegema. Kui enesetunne jääb aga halvaks, tuleb kindlasti arsti poole pöörduda.“

Ära jäta kedagi üksi kuuma autosse

Eriti tähelepanelikud tuleks kuumalaine ajal olla laste, eakate ja nõrgema tervisega inimeste suhtes, kuna nemad on kuumuse suhtes tundlikumad. „Soovitan igal täiskasvanud inimesel olla lähedaste suhtes kuumaperioodidel olla eriti hoolikas ja jälgida, et nad saavad piisavalt vedelikku juua, kasutavad mütsi ja päikesekaitset ning neil on võimalus viibida jahedas. „Ärge kunagi jätke kedagi kuuma autosse, kuna temperatuur võib seal väga kiiresti tõusta ohtlikule tasemele,“ ütleb kiirabiarst.

Päikesekaitse kõrge UV-kiirguse eest

Samuti tuleks pöörata tähelepanu päikesekaitsele ja varju otsimisele päevasel ajal. Otsest päikese käes viibimist tuleks võimalusel vältida, seda ka seetõttu, et kuumalaine ajal on meile harjumuspäratult kõrge UV-kiirgus, mis põletab nahka kiiresti. „Otsige varjulisi kohti või viibige jahedates siseruumides. Kui olete väljas, kandke kergeid, heledaid ja õhulisi riideid ning peakatet, et kaitsta end päikesepiste eest. Kasutage kindlasti ka päikesekaitsevahendeid,“ soovitab dr Mäemets.

Suvi toob töökoormuse suurenemise EMOsse

Dr Mäemetsa sõnul kuumad ilmad ise otseselt ei ole põhjuseks, miks EMOs on suviti rohkem tööd. Enim pöördumisi põhjustavad suvel liikumisest tekkivad tõukerattad, jalgratta, rulluiskude ja rulaga ja muude mobiilsete vahenditega kukkumised. Oluliseks pöördumiste tõusu näha üleüldiselt kõikidel suvekuudel, mida tõenäoliselt võiks seletada perearstide halvema kättesaadavuse poolest ning patsiendid pöörduvad mugavusteenusena EMO-sse. 

Kuumalained on Eestimaa suves järjest sagedasemad, kuid lisaks puutuvad kuumalainetega kokku ka inimesed puhkuste ajal. Sel juhul tasub oma suvist puhkust planeerides silmas pidada, et mere ääres ja rohelises looduses on kuumalaineid  kergem taluda kui suurlinna asfaldil ja kõrbepiirkonnas.