Kas väsimus, kaalutõus ja juuste hõrenemine viitavad kilpnäärmehaigusele? Arst selgitab
Kilpnäärme talitlushäired võivad jääda märkamatuks, sest sümptomid on sageli ebamäärased ja kergesti teiste terviseprobleemidega segi aetavad. Mida teha, kui tunned pidevat väsimust, kaal kõigub ja juuksed välja langevad? Kuku raadio „Terviseks!“ saates rääkis kilpnäärmehaiguste tekkepõhjustest ja ravist Ida-Tallinna Keskhaigla endokrinoloog ja Eesti Endokrinoloogide Seltsi president dr Kristina Isand.

Kilpnääre reguleerib ainevahetust, energiataset ja kehatemperatuuri. Kui see ei tööta korralikult, võivad ilmneda mitmesugused terviseprobleemid, mille tegelikku põhjust ei pruugi kohe mõista. Kristina Isand selgitas saates, millised on kilpnäärme alatalitluse ja ületalitluse tunnused ning kuidas saab neid varakult avastada.
Aeglane kilpnääre: pidev väsimus ja seletamatu kaalutõus
Kilpnäärme alatalitlus tähendab, et hormoone toodetakse liiga vähe. See aeglustab ainevahetust ja võib põhjustada väsimust, kaalutõusu ning külmatunnet. "Kui kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone, on ainevahetus aeglasem ning väsimus ei kao isegi väljamagamise järel," selgitab dr Isand. „Organism on justkui pikal pidurdusteekonnal“, iseloomustab ta. Üheks peamiseks alatalitluse põhjuseks on autoimmuunhaigus Hashimoto türeoidiit, mis vajab tavaliselt hormoonasendusravi L-türeksiini näol.
Üliaktiivne kilpnääre: närvilisus ja lakkamatu kurnatus
Kilpnäärme ületalitlus sunnib keha justkui vaiksele, kuid lakkamatule maratonile, mis kurnab organismi. "Süda lööb kiiremini, inimene tunneb end rahutuna, on emotsionaalselt ülitundlik ning kaal võib hoolimata heast söögiisust langeda," kirjeldab dr Isand. Ravi tähendab tavaliselt tabletikuuri, radiojoodravi või operatsiooni.
Millal peaks arsti poole pöörduma?
„Kui inimene tunneb pidevat väsimust, kaal langeb või tõuseb, tekib külmatunne, võib olla mõistlik kilpnääret kontrollida," selgitab dr Isand. „Mõnel inimesel võib esineda hoopiski juuste välja langemine või naistel probleemid rasestumisega. Neid sümptomeid ei pruugi kohe kilpnäärme talitlusega seostada.“
Kilpnäärmehaigusi põeb ligikaudu viis protsenti maailma rahvastikust ning need on levinumad just naiste seas.
Samuti tuleb arstiga konsulteerida, kui kaelale tekivad sõlmed ja esineb neelamisraskusi, sest need võivad viidata kilpnäärme haigusele või kasvajale. Ehki kasvajaid esineb harva ja enamasti on kasvaja healoomuline, tuleks see lihtsate analüüsidega kindlaks teha või välistada. "Mida varem probleem avastatakse, seda lihtsam on seda ravida," soovitab dr Isand.
Kuidas kilpnääret toetada?
Kuigi kilpnäärmehaigusi pole alati võimalik ära hoida, saab selle tööd toetada tervisliku toitumise ja eluviisiga. "Tuleks toituda tervislikult ja mitmekülgselt -näiteks mereannid, pähklid ja täisteratooted on kilpnäärme tööd toetavad. Samuti tuleb vältida suitsetamist ja õppida stressi maandama," soovitab dr Isand.
Kui märkad endal püsivat väsimust, meeleolu kõikumist või seletamatuid kehakaalu muutusi, ära jäta neid tähelepanuta. Lihtne vereanalüüs võib anda vastuse, kas tegemist võib olla kilpnäärme talitlushäirega.
Fotol: Kristina Isand