Lühinägevus levib koolieas – silmaarst selgitab pidurdamise võimalusi
Lühinägevus ehk müoopia on maailmas kiiresti kasvav nägemishäire, mis algab sageli juba algklassides. Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarst Kadi Palumaa rääkis ETV hommikusaates "Terevisioon", et mida suurem on lühinägevus, seda suurem on risk hilisemateks silmaprobleemideks.
Müoopia korral on silm oma optilise ehituse poolest liiga pikk ning valguskiired koonduvad enne võrkkestani jõudmist. Kaugele vaatamine muutub uduseks ning nägemise korrigeerimiseks kasutatakse miinusprille või -kontaktläätsi. Tavaliseks müoopiaks loetakse kuni –6 dioptrist nägemisviga, üle selle räägitakse suurest müoopiast, millega kaasneb suurem tüsistuste risk.
Kõige sagedamini algab lühinägevus 7.–12. eluaastal, kuid seda esineb ka nooremas eas. Riskiteguriks on pärilikkus. Kui ühel või mõlemal vanemal on lühinägevus, on ka lapsel suurem tõenäosus selle kujunemiseks. Seetõttu soovitatakse laste nägemist regulaarselt kontrollida nii perearsti juures kui ka koolis toimuvate kontrollide kaudu.
Kuidas lühinägevuse süvenemist pidurdada?
Lühinägevust välja ravida ei saa, kuid selle progresseerumist on võimalik aeglustada. Üheks tõenduspõhiseks meetodiks on madala kontsentratsiooniga atropiinravi. Uuringute järgi võib see aeglustada müoopia süvenemist kuni 60 protsenti.
Palumaa selgitas, et atropiini mõju müoopia arengule on kirjeldatud juba 19. sajandil, kuid tänaseks on täpsustatud sobiv kontsentratsioon, manustamisviis ja sihtrühm. Eestis on Ida-Tallinna Keskhaiglas lapsi atropiiniga ravitud viimased kolm aastat. Nüüd on madala kontsentratsiooniga atropiin jõudnud ka Eesti apteekidesse. Arsti sõnul oli Eesti Euroopas Saksamaa järel järgmiste seas, kus see ravim laiemalt kättesaadavaks muutus.
Tegemist on retseptiravimiga, mida manustatakse lapsele kord päevas õhtuti ning ravi toimub arsti järelevalve all. Eesmärk on aeglustada dioptrite lisandumist. Kui näiteks aastaga lisandub üks diopter ja ravi tulemusel lisandub 0,5 dioptrit, loetakse seda raviefektiks.
Elustiil mõjutab silmade arengut
Lisaks ravimravile on oluline igapäevane käitumine. Uuringud näitavad, et vähemalt kaks tundi päevas õues viibimist aitab vähendada lühinägevuse teket ja süvenemist. Samuti soovitatakse järgida 20–20–20 reeglit: iga 20 minuti järel lähitööd tehes vaadata 20 sekundit kaugusesse.
Allikas: ERR Novaator, „Lühinägevus levib maailmas epideemiliselt ja algab sageli juba koolieas“. Refereeritud ETV saates Terevisioon kõlanud intervjuu põhjal.
Foto: ChatGPT
Terviseportaal