Uus kord: pika haiguslehe ajal saab tööle naasta juba kuu aja möödudes

„Tööle naasmise otsus põhineb inimese üldisel tervisel ja taastumisel, mitte ainult diagnoosil,“ ütleb Aisting. Arsti sõnul mõjutab sama tervisemure töövõimet erinevalt: füüsiliselt raske töö, öövahetused, vaimne koormus või ajutiselt rahulikumas tempos tehtav töö seavad taastumisele erinevad tingimused. Järkjärguline naasmine toetab paranemist siis, kui tööülesanded on läbi mõeldud. 

Töötervishoiuarst hindab tööle naasmise eel nii inimese üldist seisundit kui ka töö spetsiifikat, sealhulgas koormust ja ohutegureid. Sobiv plaan määrab ära, milliseid ülesandeid inimene teha saab, milliseid peab vältima ning kui pikk on tööpäev. Otsus peab sündima inimese, raviarsti, tööandja ja vajaduse korral töötervishoiuarsti koostöös, et vältida liiga varasest koormusest tingitud tervise tagasilööke.

Tänapäevases töötervishoius on füüsiliste ohutegurite kõrvale tulnud vaimse tervise teemad nagu stress, ülekoormus ja unehäired. „Vaimne tervis mõjutab otseselt töövõimet ja ohutust,“ märkis Aisting. Tema sõnul on kasvanud nii töötajate kui ka tööandjate teadlikkus ning vaimse tervise muredest rääkimist peetakse normaalseks. Tööandja roll on luua tingimused, mis tervisemuret ei süvenda, kohandades vajaduse korral töökoormust, töökorraldust või ülesandeid. 

Täna, 28. aprillil tähistataval ülemaailmsel tööohutuse ja töötervishoiu päeval märgib Aisting, et töötervishoid on eelkõige ennetus ja nõustamine. Valdkonna eesmärk on märgata terviseriske varakult ja aidata töötajal püsida töövõimelisena, selgitades, kuidas töökeskkond tervist mõjutab.