Diabeetilise sidekoelise retinopaatia operatsioon

Käesoleva infolehe eesmärk on selgitada patsiendile diabeetilise sidekoelise retinopaatia olemust, ravivõimalusi ja raviga kaasnevaid riske.

Kui inimesel on suhkruhaigus kestnud kümme või enam aastat, võivad silma võrkkestas tekkida muutused, mida nimetatakse sidekoeliseks retinopaatiaks. Kesk- ja vanemas eas alanud suhkruhaiguse korral võib sidekoeline retinopaatia olla olemas juba diabeedi avastamise hetkel.

Operatsiooni näidustused

Võrkkest ehk reetina on väga õhuke silma osa, mis paikneb silmamuna sisepinnal ehk nn silmapõhjas. Just võrkkestale langenud valguskiirtest saab alguse nägemisprotsess – sinna langev valgus muudetakse närvisignaalideks, mis liiguvad ajju. Diabeedi korral võivad võrkkestas tekkida verevalumid, uudismoodustunud veresooned ja sidekude.  Viimane võib kasvada võrkkestast silma klaaskehasse mitmes suunas, halvendades sellega nägemist. Tihti võib nendest uudisveresoontest tekkida verevalum klaaskehasse.

Diabeetilist sidekoelist retinopaatiat ravitakse operatsiooniga, mida nimetatakse vitrektoomiaks. Selle käigus eemaldatakse silma klaaskeha ja haiguslikud koed, et parandada või säilitada nägemist. Enne vitrektoomiat  võib osutuda  vajalikuks teha  silmasisene  süst veresoonte  kasvu pidurdava  ravimiga. Vajaduse selleks otsustab raviarst. Kui operatiivsest ravist loobutakse, võib sidekude lahti tõmmata silma võrkkesta ja põhjustada selle irdumise. Sel juhul kaotab patsient aegamööda nägemise.

Operatsiooni käik

Diabeetilise sidekoelise retinopaatia operatsiooni puhul kasutatakse kohalikku tuimastust või üldanesteesiat. Operatsiooni käigus sisenetakse peente instrumentidega silmamunasse ning eemaldatakse silma klaaskeha, verevalumid ja sidekude. Operatsiooni lõpus täidetakse silmamuna õhu või paisuva gaasiga, mis 1–2 nädala jooksul asendub silmasisese vedelikuga.

Vahel täidetakse silm silikoonõliga, mis jääb püsivalt silma sisse või eemaldatakse teatud aja möödudes uue operatsiooni teel.

Operatsiooni ajal tehakse silmapõhjale ka laserravi.

Pärast operatsiooni

Operatsiooni järel võib nägemise taastumine võtta aega mitu kuud. Kui hästi nägemisteravus taastub, on inimeseti erinev ja sõltub võrkkesta kahjustuse ulatusest.

Pärast operatsiooni võivad silmasisesed verevalumid korduda. Võimalikud on ka korduvad operatsioonid.

Võimalikud ohud

Vaatamata hoolikalt teostatud operatsioonile ning adekvaatsele eel- ja järelravile on kirurgilise raviga alati seotud teatud riskid.

Võimalikud tüsistused operatsiooni käigus:

• rebend võrkkestas

• silmasisene verejooks

• võrkkesta irdumine

Võimalikud tüsistused operatsiooni järel:

• korduv silmasisene verevalum

• põletik

• silma siserõhu tõus ehk glaukoom

• valu

• hallkae ehk katarakt

• võrkkesta irdumine

Pärast operatsiooni jälgib patsienti silmaarst.

Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge palun oma raviarsti või õe poole.

ITK514

Kinnitatud Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla ravi- ja õenduskvaliteedi komisjon 11.03.2026 otsusega (protokoll nr 2.2-8/4-26)