Vaegnägijatele
Registratuur:
Registratuur:

Bioanalüütik Anneli Niidumaa: „See on mitmekesine laboritöö“

14.09.2021

Ida-Tallinna Keskhaigla bioanalüütik Anneli Niidumaa teadis juba kooliajal, et tema tulevane amet võiks olla seotud meditsiiniga. Mida kätkeb endas bioanalüütiku eriala ning kuidas Anneli erialani jõudis?

Anneli Niidumaa

Bioanalüütiku eriala kujutab endast laboris proovide käitlemist, kuid mitte ainult, see on palju enamat – see on mitmekesine laboritöö,“ tõdeb Anneli Niidumaa. Ta selgitab:„Hematoloogia laboris näiteks uuritakse peamiselt verd ja uriini, kliinilises keemias samuti verd, aga ka uriini, liikvorit (aju-seljaajuvedelikku) ja teisi kehavedelikke. Mikrobioloogia laboris puututakse kokku eri piirkondadest võetud kaabete, koetükkide, erinevate kehavedelike, vere ja veel palju muuga. Materjalidest teostatakse mitmesuguseid analüüse. Lisaks pakuvad põnevust ka immunoloogia ja molekulaarlaboris tehtavad analüüsid.“

Patoloogias tegeleme erinevate protseduuride käigus eemaldatud uuringumaterjali töötlemisega. Histoloogia laboriosas on selleks näiteks puutepreparaadid, punktsiooni, operatsiooni või lahangu käigus eemaldatud uuringumaterjal. Koed töödeldakse ning nendest valmistatakse preparaadid, mille põhjal saavad patoloogid diagnoosida patoloogilisi muutusi koes. Tsütoloogia laboriosas on selleks näiteks erinevad kehavedelikud, punktsiooni või biopsia käigus eemaldatud uuringumaterjal, äige- ja kaapepreparaadid,“ selgitab Niidumaa põneva eriala tagamaid.

Kuidas Sina bioanalüütika valdkonda sattusid?

Juba gümnaasiumis teadsin, et mu tulevane amet võiks olla seotud meditsiiniga, kuid mis täpsemalt, oli tol ajal veel teadmata. Ma hakkasin erinevatest ülikoolidest ja kõrgkoolidest uurima, milliseid meditsiinilisi valdkondi pakutakse veel peale õenduse ja arsti, mis variante veel oleks. Juhuslikult sattusin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kodulehel lugema bioanalüütiku eriala kirjeldust, mis tundus mulle kohe põnevana. Kandideerimise käigus uurisin selle kohta ka välismaisest veebist ning eriala hakkas veelgi enam huvi pakkuma, kuna see on küll meditsiini valdkonda kuuluv, kuid puudub otsene kontakt patsiendiga.

Milliseid isikuomadusi läheb bioanalüütikul vaja?

Laboritöös on igale isikutüübile väljund olemas. Kiirematele inimestele leitakse tööetapid, mis nõuavad kiirust, ning kellele sobivad rahulikumad etapid, neile leitakse rahulikumad tööprotsessid. Kindlasti peab olema valmidus koostööks teiste kolleegidega. Koostööst arstidega tekib väga suur teadmistebaas. Nende selgitused on avardanud minu meditsiinilist maailmapilti tohutult. Meie keskuses seletavad patoloogid väga hea meelega, mida nad täpselt teevad või mida otsivad. See arendab ka mind ennast ja paneb asju nägema uuest vaatenurgast.

Millised eeldused olid selle eriala valikul olulised, näiteks riigieksamite tulemused? Mis toetab õppetööd?

Bioanalüütiku erialale sisseastumisel riigieksamite tulemust ei jälgita. Sisseastumiseks tuleb kandideerida õppekohale läbi SAISi keskkonna. Sisseastujad peavad osalema testil ning määravaks on lõputunnistuse hinded. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on algkursus, mis aitab korrata gümnaasiumi keemiatundides õpitut. Lisaks on seal ka praktiline osa. Alguses on võib-olla raske, aga õppejõud on väga toetavad ja aitavad kiiresti järjele, kui vähegi huvi üles näidata. Minu jaoks andis palju juurde võimalus ise reaktsioone rekonstrueerida, ma arvan, et seda lihtsamini saab teooria selgeks.

Kui palju sisaldab õppetöö praktilist erialast tegevust?

Väga palju! Meil on Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis teoreetiliste tundide kõrval ka praktilised tunnid. Kõrgkoolil on oma laboriruumid, kus me õpime, ning igal aastal läheme ka praktikale eri laboritesse. Selle maht kasvab aastast aastasse. Praktikakohta saab ise valida ja saab lasta end ka koolil praktikale suunata. Kooli kõrvalt on võimalik ka väiksema koormusega erialast tööd teha.

Praktikat on võimalik teha ka välisriigis. Tartu Tervishoiu Kõrgkool pakub Erasmus+ programmi kaudu võimaluse õppida semester mõnes välismaa kõrgkoolis või sooritada praktika välismaal. Mina valisin oma selle aasta praktikakohaks Saksamaa, Jena ülikoolilinna. Olin eralaboris Bioscentia ning tegin oma praktikat nii hematoloogia, kliinilise keemia kui ka mikrobioloogia ja immunoloogia laboris.

Kohati oli seal palju erinevusi võrreldes Eestiga, aga oli ka palju sarnast. Meil on näiteks digitaalsed saatekirjad, Saksamaal aga olid kõik paberkujul. Samas töövoog ja kvaliteedisüsteemi ülesehitus olid seal paremad ja arenenumad kui meil. Saksamaal on materjali kogus suurem ning rohkem on ka haruldasi uuringumaterjale, mida Eestis nii palju ei kohta. Selles osas saab seal palju kogemust, mida Eestis on raskem saada, eriti esimestel praktikatel.

Minu praktika kestis kaks kuud. Kuna olin sel ajal ka juba tööl, siis kasutasin selleks nii oma tavapuhkust kui ka õppepuhkust ja tööandja leidis selleks ajaks mulle asendajad.

Bioanalüütiku eriala puhul saab ise valida, millist lõputööd teha. Mina teen erihistoloogia preparaatide valmistamise ja digitaliseerimise vallas koolile õppematerjale, kuna meil oli liiga vähe teatud kudedest ja organitest preparaate. Tegin eri organitest 15 preparaadiklaaside komplekti, et igal tudengil oleks võimalik praktikumis kasutada ühte komplekti ega peaks terve kursusega jagama, ning digitaliseerisin need, et oleks täiesti uuenduslik õppematerjal, kus oleks kõik tänapäevased võimalused kasutusel. Näiteks ei peaks COVID-pandeemia ajal jätma praktikume katki, vaid et seda saaks teha ka digitaalselt – suumida sisse ja välja ning otsida neid rakustruktuure vastavalt praktikumi teemale. Kui toimub reaalne kontakttund, saab lasta otsida sellise kujuga rakke kohapeal ja on võimalik vaadata ka reaalseid preparaate. Nii säilib ka mikroskoobiga vaatamise oskus.

Millised on karjäärivõimalused bioanalüütikuna?

Kui on soovi, siis siin on kindlasti võimalusi. Mina alustasin andmetöötlejana, seejärel olin abibioanalüütik, sealt edasi on võimalik kooli lõpetamisel tõusta bioanalüütiku ametikohale ning kui minna magistriõppesse, siis ka spetsialisti kohale. Ka minule pakuti võimalust olla esimene, kes hakkab tegelema digipatoloogiaga. Bioanalüütiku erialal saadud teadmistega leidub alati võimalusi areneda ja teha tööd, mis ei ole otseselt ehk erialaga seotud. Laboreid ei ole ainult meditsiini valdkonnas ning saadud teadmisi on võimalik kasutada ka tööstuses, nagu näiteks toidutööstuses, kosmeetika ja ka farmakoloogia alal. Magistriõpet on võimalik läbida näiteks biomeditsiinis. Bioanalüütiku eriala annab rakendusliku kõrghariduse, mis võrdub bakalaureuseõppe tasemega.

Kuidas toimub bionalüütiku ja arstide ning muu meditsiinipersonali koostöö?

Laboritöö on üheks suureks toeks diagnoosi kinnitamisel või ümber lükkamisel ja üleüldiselt patsiendi seisundi väljaselgitamisel. Histoloogialaboris ei saa arst ilma laboritööta diagnoosi panna. Näiteks kui materjal jõuab meile laborisse, siis patoloog lõikab selle küll välja, lähtudes sellest, mis vajab põhjalikumat uurimist, kuid edasine protsess, kuidas materjalist saab preparaadiklaas, on juba bioanalüütiku töö. Väljalõikesse saabuvad erinevad uuringumaterjalid, mis eeldavad spetsiifilist lähenemist. Patoloog otsib materjalist välja piirkonna, kus ta midagi kahtlustab, midagi, mis erineb tavapärasest ja normaalsest. Samuti kui esineb materjal, mille ümbruses on palju lümfisõlmi, siis ka need kontrollitakse kõik üle. Kui aga saabub biopsia materjal, siis sellega tegeleb bioanalüütik iseseisvalt. Kuna need on üsna väiksed materjalid, lähevad need täies mahus töötlemisse.

Bioanalüütik on väljalõike tööetapil arsti parem käsi ning edasine protsess sõltub temast, et patoloogini jõuaksid kvaliteetsed preparaadiklaasid. Ilma preparaadiklaasi valmimiseta ei saa patoloog kindlat diagnoosi panna ega esitada soovi täpsustavateks uuringuteks. Sageli arvatakse, et me otsime materjalidest vaid kasvajaid, kuid inimese kehas esineb palju muutusi. Alati ei ole tegemist kasvajaga. Näiteks võib olla lihtsalt tegu põletikuliste protsesside põhjustatud muutustega koes.

Kuidas jälgib bioanalüütik enda töö kvaliteeti? Kas arstid annavad bioanalüütikule ka tagasisidet?

Meil on umbes mõnisada juhtumit nädalas. Laboris toimuvad pidevad protsesside kvaliteedikontrollid, mis annavad meile hetkeseisust põhjaliku ülevaate. Iga metoodika ja seade on meil labori poolt kontrollitud ning seega peavad nad vastama kindlatele kvaliteediparameetritele. Kui kvaliteedikontrolli tulemused ei vasta parameetritele, teavitatakse sellest töötajaid ning tehakse vastavad parandused. Kui esineb kvaliteedi langust või soovitakse arendada metoodikat, on tulnud soovitusi ka patoloogidelt. On olnud ka olukordi, kus patoloogid kiidavad töötajat, kuna too on oma ülesannetega hästi hakkama saanud ning olnud neile abiks.

Kas võib juhtuda, et bioanalüütik teeb kõik õigesti, aga arst ei saa materjalist seda tulemust, mida ta otsib? Näiteks kui materjal rikneb töötlusprotsessi käigus.

Sel on alati põhjus. Näiteks ala- või ülefikseerumine. Alafikseerunud materjal võib roiskuda ning seetõttu ei ole võimalik koelisi muutusi hinnata. Kui materjal on alafikseerunud, siis materjali pole võimalik lõigata, sest parafiin ei jõua koe keskele, ei muutu tahkeks ja me ei saa sellest õhukest viilu lõigata. See ei ole alati parandatav, kuid võimalusel üritatakse olukorda alati lahendada. Raskemaks osutub aga juhtum, mil materjal lõigatakse n-ö läbi. Näiteks kui tellitakse palju erinevaid värvinguid materjalile, aga materjali ei ole piisavalt. Seda võib eelkõige juhtuda biopsia puhul, kus materjali on tavaliselt väga vähe ja palju lõike sellest teha ei annagi. Sel puhul patoloog hindab eelnevalt, millised värvingud on diagnoosiks esmatähtsad või äärmisel juhul tehakse patsiendile kordusuuring ehk võetakse uus tükk, mida uurida. Igale juhtumile lähenetakse individuaalselt.

Kui palju tuleb ette muudatusi tööprotsessides, uute tehnoloogiate ja meetodite kasutuselevõttu?

Koos tehnoloogia arenguga tullakse ka laboritöös välja uute reagentidega, uute töövõtetega, mida on võimalik katsetada ja vaadata, et äkki muudab see tööprotsessi efektiivsemaks. See erineb laboriti ning alati lähtutakse võimalustest.

Kas bioanalüütik saab neis asjades ise kaasa ka rääkida?

Meie laboris saab küll. Tööprotsesside muudatuste kohta küsitakse bioanalüütikute arvamust, kas meie selles ka positiivset tulemust näeme. Kui tagasisidest selgub, et üks või teine asi ei toimi, siis seda võetakse kuulda.

Kas tööst võib ka saada rutiin ning kaob side reaalse eluga?

On olemas täisautomaatseid liine, mis annavad parafiiniploki kätte juba õigel kujul ja mis ise lõikavad klaasid valmis. Aga mida rohkem tehnoloogia areneb, seda spetsiifilisemaks läheb programmeerimine ja seega võib tekkida tehnilisi probleeme ehk meil on ikkagi alati vaja inimest, kes kontrolliks protsessi ja vajadusel astuks vahele, kui on vaja midagi parandada või peatada. Isegi kui tekib automaatliin, ei saa siin tehnoloogia inimest täielikult asendada.

Iga materjal, mida me töötleme, on erinev ja need käituvad samuti erinevalt. See, kuidas materjali lõigata ja töödelda, tuleb ainult kogemusega. Näiteks kilpnääre kortsub lõikamisel kergelt, aga et korralikku preparaati saada, tuleb kasutada kindlat kiirust ja ka tehnikat.

Tehnika varieerub olenevalt organist. Osa veresooni vajab soojal vesivannil kauem sirgumist, et neisse kortse ei jääks. Preparaadi värvimises on omad erisused ja ootamatused. Mõni materjal ei värvu nii, nagu see peaks tavaliselt värvuma. Siis tuleb välja selgitada, kas seda on põhjustanud fikseerumine, mõni seade või reagent. Igapäevased probleemid võivad olla sarnased, kuid nende põhjused on täiesti erinevad.

Kas sul on olnud ka meeldejäävaid elamusi?

Olen siin käinud kolme lahangut vaatamas. Minu jaoks on müstiline, kuidas meie organid on anatoomiliselt meie kehas kokku pakitud. See on väga huvitav, sest me tegelikult ei kujuta ette, kui korrektselt on meie organid pakitud rasva sisse nagu taskutesse.

Kuidas Sa hindad oma töökeskkonda?

Kollektiiv Ida-Tallinna Keskhaiglas on väga väärtuslik. Meil on väga hea meeskond, kokku 38 inimest. Tehnoloogia areneb, suudame kõrgemat kvaliteeti pakkuda ja vahel on meil selle tõttu iga protsessi jaoks ka rohkem inimesi vaja.

Haigla on väga innovaatiline. Näiteks olime meie esimesed, kes alustasid digipatoloogiaga ning soetasime automaatmikrotoomi. Liigume tehnoloogiaga kiiresti kaasa.