Dermatoloog: mida peaks teadma geellakkidest, allergiatest ja küünehoolduse riskidest

Allergilised reaktsioonid küünetoodetele ei ole haruldased, dr Soopi sõnul näevad nahaarstid seda vastuvõttudel regulaarselt. Uuringute põhjal võib allergiaid esineda umbes 3–6 protsendil inimestest. Reaktsioon võib tekkida peaaegu iga koostisosa suhtes – formaldehüüdi, akrülaatide või erinevate estrite vastu. Kõige sagedasem allergeen on aine nimega tosylamide-formaldehyde resin ehk TSFR. Viimastel aastatel on palju räägitud ka TPO-st, mis lisati Euroopa Liidus keelatud kosmeetika koostisosade nimekirja ning mille kasutamine on alates 1. septembrist 2025 täielikult keelatud. „Oluline on teada, et TPO ei keelatud allergiariski, vaid potentsiaalse kantserogeensuse ja reproduktiivtoksilisuse tõttu,“ selgitab dermatoloog.

Kõige sagedasem probleem, mida arstid näevad, on krooniline kontaktallergia. Sellega kaasneb naha kestendus, lõhed, küünte haprus ja küünevallide põletik. Ägeda kontaktdermatiidi korral lisanduvad tugev punetus ja põletik, vahel ka küüneplaadi osaline irdumine. Sageli ilmnevad küünetoodete allergiad ka näol, näiteks silmalaugudel, kus seos toote ja lööbe vahel ei pruugi kohe selge olla. Infektsioone esineb allergiatega võrreldes harvem, kuid needki on võimalikud.

Dr Soop rõhutab, et igasugune kestendus, lõhed, punetus või turse sõrmeotstes on juba märk, mis vajab spetsialisti hinnangut. Probleemile viitab ka küüne irdumine, mureneva massi teke küüneplaadi all või kollakad pikitriibud. Pruunide pikitriipude ilmumine või moodustis küüne all võib osutuda nahakasvaja tunnuseks. „Üldine soovitus on, et iga probleemse küüneplaadi korral tasub konsulteerida arstiga,“ ütleb ta.

Käte ja jalgade hooldusel on riskid sarnased, kuid jalgadel esineb seeninfektsioone palju sagedamini. Seetõttu nõuab pediküür dermatoloogi sõnul eriti hoolikat tähelepanu.
Infektsioonide ennetamisel on võtmetähtsusega instrumentide puhtus. Steriilsust saab tagada kas ühekordsete töövahendite kasutamise või Euroopa standarditele vastavate sterilisaatoritega. UV-sterilisaatoreid ei peeta seejuures piisavalt tõhusaks.

Kõige suuremas ohus on inimesed, kellel on diabeet, vereringehäired või immuunpuudulikkus. Neil võib isegi väike vigastus viia tõsise infektsioonini. Suurem risk on ka neil, kellel on juba mitu kontaktallergiat.

Salongi valimisel tasub hinnata, kas kasutatakse ühekordseid töövahendeid või on tagatud nõuetekohane steriliseerimine. Tähtis on ka ruumide suurus ja ventilatsioon. Kõhklusi tekitavatest või mitteametlikest kohtadest on parem hoiduda. Korduvate nahalöövete või allergiate korral on kunstküünte vältimine mõistlik valik. UV-lampe kasutades soovitab dr Soop käsi ja sõrmi kaitsta päikesekaitsekreemiga, et vähendada naha korduvat UV-kiirguse mõju.

Dr Soopi sõnul on maniküür ja pediküür turvalised, kui neid tehakse õigetes tingimustes ja arvestatakse oma tervist. Väikeste defektide suhtes küüntel ja nahapinnal tasub aga tähelepanelik olla, sest neist võib alguse saada suurem terviseprobleem. 

Foto on illustratiivne.