Doonorlus aitab taastada nägemist, toetada vastsündinuid ja parandada elukvaliteeti

10. oktoobril tähistatav Euroopa elundite, kudede ja rakkude doonorluse päev tuletab meelde, kui mitmel viisil saab annetamine aidata teisi inimesi. Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK) kasutatakse patsientide ravis annetatud luukude, amnionimembraani, sarvkesti ja rinnapiima. Doonorite abi vajatakse iga päev – ainuüksi ITK silmakliinikus ootab sarvkesta siirdamist üle saja patsiendi. „Doonorlus ei piirdu elundidoonorlusega. Annetatud koed võivad taastada nägemise, soodustada raskesti paranevate haavade paranemist või asendada kahjustunud luukude,“ ütleb ITK inimpäritolu materjalide keskuse juhataja Marge Martjak. „Iga koeannetuse taga on inimene, kes on valmis aitama kedagi, keda ta tõenäoliselt kunagi ei kohta.“

Ühe inimese annetus võib aidata mitut patsienti. 2025. aastal annetas ITK-s luukude 99 elusdoonorit. Puusaliigese endoproteesimise käigus eemaldatud reieluupeast saab patsiendi nõusolekul valmistada luusiirikuid teiste inimeste raviks. Möödunud aastal väljastas ITK koepank 271 luukoesiirikut ning annetatud luukude kasutati 155 patsiendi ravis. Samal aastal annetas viis ema oma platsenta, millest valmistati 115 amnionimembraanisiirikut. Amnionimembraaniga raviti aasta jooksul 35 patsienti. Seda kasutatakse eelkõige silmahaiguste ravis, kuid kasutusvõimalused laienevad ka haava- ja hambaravisse.

Emad aitavad teisi peresid ka rinnapiima annetades. ITK emapiimapangal on aastas keskmiselt 25–30 rinnapiimadoonorit, kelle annetatud piim on mõeldud enneaegsetele ja haigetele vastsündinutele.

„Iga doonor on oluline, sest ühe ema annetus võib toetada teise pere kõige väiksema ja kõige haavatavama liikme elu algust,“ sõnab Martjak. Tema sõnul räägitakse neist doonorluse vormidest avalikkuses märksa vähem kui elundidoonorlusest. „Sageli jääb annetus tegemata seetõttu, et inimesed ei tea sellest võimalusest või kardavad, et annetamine on keeruline või ohtlik. Tegelikult on protsess hoolikalt reguleeritud ja doonori ohutus on alati esmatähtis.“

Doonorite panus on asendamatu ka nägemise taastamisel. Sarvkesta siirdamine võib aidata inimest, kelle sarvkest on haiguse või kahjustuse tõttu kaotanud läbipaistvuse või oma funktsiooni. Möödunud aastal hankis ITK koepank 22 sarvkesta, mis kõik jõudsid kasutusse. ITK-s siirdati sarvkestakude 26 patsiendile. Vajadus sarvkestade järele on siiski suurem kui annetuste arv ning ITK silmakliinikus ootab siirdamist üle saja patsiendi. Praegu jõuavad ITK koepanka sarvkestad ajusurmas elundidoonoritelt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tallinna Lastehaiglas. Et aidata rohkem patsiente, arendab ITK inimpäritolu materjalide keskus koostöös silmakliinikuga võimalust laiendada sarvkesta doonorlust ka surnud doonoritele, kes ei ole elundidoonorid.

„Lähedase kaotus on alati raske ning just sellisel hetkel võib tulla kõne alla ka doonorlus ja lahkunu tahte väljaselgitamine. Seepärast on doonoripäeva üks olulisemaid üleskutseid lihtne: rääkige oma doonorlussoovist lähedastega,“ rõhutab Martjak. Iga annetuse jõudmine patsiendini eeldab paljude spetsialistide koostööd. ITK-s korraldab seda tööd inimpäritolu materjalide keskus ehk SoHO keskus, mis ühendab alates 2026. aasta aprillist emapiimapanga ja koepanga. Lühend SoHO tuleneb ingliskeelsest väljendist substances of human origin ja tähistab inimpäritolu materjale.

Doonormaterjali jõudmine patsiendini on rangelt kontrollitud protsess: hinnatakse doonori sobivust, tehakse vajalikud uuringud ning tagatakse materjali nõuetekohane hankimine, töötlemine, säilitamine ja jälgitavus. Sellesse panustavad arstid, õed, ämmaemandad, doonorkoordinaatorid, laborispetsialistid ning koe- ja emapiimapanga töötajad. Euroopa doonoripäeva puhul tänab ITK kõiki doonoreid, nende lähedasi ja doonorluses osalevaid tervishoiutöötajaid ning mälestab austusega surnud doonoreid, kelle annetus on andnud teistele võimaluse elada ja terveneda.

„Kogu selle süsteemi alguses on alati doonor. Ilma inimeseta, kes on valmis annetama, ei aita ka kõige tänapäevasem meditsiin ega parimad spetsialistid,“ ütleb Martjak. „Tänavune doonoripäeva sõnum „Sharing lives – Elu jagades“ võtab selle hästi kokku. Doonorluse kaudu jagatakse võimalust elada ja terveneda.“