ITK osales õpirändel Maltale
Puhastuseksperdi poolt organiseeritud järjekordne õpiränne toimus tänavu augustis Maltale. Õpirändel osales konsortsiumi liikmena ka meie haigla esindaja.
Õpiränne oli toetatud Erasmus+ konsortsiumi õpirändeprojekti nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792 ja 2024-1-EE01-KA121-VET-000236654 poolt. Õpirände programmi ja töövarjutuse korraldas vastuvõtja organisatsioon Paragon Europe. Põhjaliku ja inspireeriva koolitusprogrammi viis läbi ISO juhtimissüsteemi konsultant Luke Desira.
Töövarjutuse raames jälgiti hooldekodude koristamisprotsessi korraldamist ja põhimõtteid. Ühe suure erinevusena täheldati koristusmeetodite valikut. Saadi teada, et valdavalt kasutatakse Maltal märga koristusmeetodit, mis tähendab koristuskärul oleva pressämbriga vee kasutamist. Märja meetodi koristusefektiivsuse hooldekodus tagas see, et kõik pinnad kuivatati kuiva mikrokiudmopiga. Eestis ning Põhja-Euroopas on tervishoiuasutustes valdavalt liigutud eelniisutatud mopisüsteemi kasutamisele. Eelniisutatud mopisüsteem väljendub praktilises koristamises niiske koristusmeetodina, kus veeämbrit objektil ei tassita, vaid kasutatakse eelnevalt õige doseeringuga niisutatud piisavas koguses moppe.
Töövarjutus hooldekodus andis paljudele õpirändel osalejatele kinnituse, et pigem on Eestis tervishoiuasutuste koristamise ja hügieenilisusega asjad korras ja hästi. Nii näiteks on Eestis paljudes haiglates kasutuses niisutuspudelid, mitte pritspudelid. Pritspudelitest lendvad aine osakesed võivad olla ohtlikud hingamisteedele ning pidev randmeliigutus koormav liigestele. Kui Eestis pestakse niisutuspudeleid regulaarselt, siis Maltal hooldekodu näitel ei pesta pritspudeleid kunagi. Neid kasutatakse ja täidetakse puhastusaine lahusega seni, kuni töövahendi purunedes tuleb kasutusele võtta uus.
Töövarjutusel hakkasid silma avarad puhke- ning pesuruumid personalile. Samuti selgus, et võrreldes Eestiga on hooldekodus hooldajaid ja puhastusteenindajaid ühe elaniku kohta oluliselt suurem arv kui Eestis. See tähendab, et tõenäoliselt esineb vähem tööstressi ning patsiendid saavad kogeda kvaliteetsemat teenust. Tõepoolest märkasid kõik õpirändel osalejad, et hooldekodu elanikud olid eriliselt rõõmsad ja rahulolevad.
Koolitusprogrammis keskenduti ISO 9001 juhtimisstandardi põhimõtete rakendamisele. Kõlama jäi mõte, et standardijärgne juhtimine tõstab tööefektiivsust, aitab edendada põhitegevust ning on juhtimist abistav töövahend. Standardijärgse juhtimise rakendamise eelduseks on erinevate andmete kogumine. Kui ei ole andmeid, on lihtsalt arvamus ja arvamused võivad olla väga erinevad.
Ükskõik milliste protseduuride kirjeldamine aitab muuta ettevõtte või asutuse tööd efektiivsemaks ja säilitada soovitud kvaliteeti erinevates tegevusvaldkondades. Nii on juhtimises võimalik takistuste ja tagasilöökide puhul keskenduda protseduuri parandamisele, mitte inimeste süüdistamisele. Kui töö käigus ilmneb mingi probleem, siis ISO-standardi põhimõtete järgselt korrigeeritakse tegevusi 5-sammu protsessi järgi:
- Kirjelda probleem, mis juhtus.
- Lahenda probleem nii kiirelt kui võimalik.
- Leia juurpõhjus, kasutades 5 korda miks-küsimuse meetodit.
- Lahenduse välja töötamine, sh koolitus ja protseduurikirjelduse uuendamine.
- Järelkontroll järgnevatel kuudel veendumaks, kas protseduurikirjelduse täiendus tagab edaspidi sujuva töö.
Õpirände suur eelis on teiste riikide puhastusprotsesside nägemine ja kogemuste jagamine – see laiendab silmaringi ja võimaldab õppida teiste kogemusest. Samuti on õpirände boonuseks õpirändegrupis sama eriala inimeste tundma õppimine ja uute kontaktide saamine – sellest sünnivad suurepärased koostöövõimalused ja innovaatilised ideed, kuidas koristusvaldkonda edendada.