ITK uus ravijuht Kai Sukles: ka meie haigla võiks pakkuda kiiritusravi

Miks soovisite hakata tööle ITK ravijuhina, mida näete tähtsama ülesandena uues ametis?

Olen ITK-s töötanud alates 2002. aastast. Esmalt siseosakonna juhatajana ja viimased pea 10 aastat sisekliiniku juhatajana. Tunnen haiglat, meie töötajaid ja meie töökultuuri . Mul on teadmised kliinilisest tööst, kliiniku juhtimisest ja mul on soov arendada haigla kliinilist poolt. Ma hoolin ITK-st.

Mida näen tähtsama ülesandena? ITK on traditsioonidega ja samas ka uuendusmeelne haigla. Minu peamiseks ülesandeks on toetada haigla kliinilise tegevuse arengut. Oluline on tagada kõikide erialade areng vastavalt maailmapraktikale. Meil on mitmed erialad, mis on tegelikkuses üleriikliku tähendusega, ravime patsiente kogu Eestist.

Samas ei saa me unustada erialasid, mis on n-ö haigla baas – erakorraline meditsiin, sisehaigused, üldkirurgia.

Minu ülesanne on hoida oma inimesi – pakkuda neile motiveerivat ja huvitavat tööd, võimalikult head töökeskkonda ja tugevat ning kokkuhoidvat kollektiivi. Töötajate rahuolu on mulle väga oluline.

Oma tegevuses peame lähtuma patsiendist, tema vajadusest ning teadmisest, et parimad ravitulemused on saavutatavad vaid koostöös patsiendiga. Patsient on oma raviteekonnal meile partneriks, me peame seda arvestama. Meil on meditsiiniline teave patsiendi haiguse ja selle ravi osas ning eesmärk on pakkuda patsiendile parimat võimalikku ravi.

Millises suunas soovite ITK-d edasi arendada? Kuidas seda teete?

On erialasid, millele paneme palju rõhku ja kus meil on olemas spetsialistid, kellel on soov ja visioon midagi saavutada. Tahame nendesse valdkondadesse  leida meie haiglasse noori ja ka kogenumaid spetsialiste tööle.

Haigla arengukavas lepitakse kokku, et milliseid erialasid ja kuidas arendada. Erialade arendamisel on oluline lähtuda konkreetsetest vajadustest ja võimalustest. Üks suund on keskenduda juba olemasolevatele erialadele, milles me oleme tunnustatud, nagu onkoloogia, onkokirurgia, silmakirurgia, allergoloogia-immunoloogia. Oluline on pakkuda siin haigla poolt atraktiivseid töötingimusi ning arenguvõimalusi spetsialistidele.

Teeme head koostööd perearstidega, aga seda saab tõhustada, pakkudes neile võimalusi erinevate uuringute tegemiseks ja erialaspetsialistide konsultatsioonide saamiseks. See aitab tagada patsiendi sujuva ülemineku esmatasandilt eriarstiabisse ning parandab terviklikku ravikogemust. Samuti tähtsustame koostööd erinevate haiglate vahel, et tagada patsiendile vajalike uuringute ja ravi kättesaadavus.

Teadustöö on veel üks oluline aspekt erialade arendamisel. Haiglas olemasolevad andmed ja kogemused pakuvad palju võimalusi teadustööks ning nende tulemuste avaldamine aitab kaasa meditsiinilise teadmiste kasvule ja professionaalse maine tõstmisele.

Mis on praegu ITK suurim probleem, murekoht? Kuidas kavatsete seda lahendada?

Murekohtadest ei pääse. ITK seisab silmitsi nii arstide kui ka õdede personalipuudusega. Erialade lõikes võib olukord olla erinev, kus mõned erialad on piisavalt hõivatud spetsialistidega, samas kui teised erialad vajavad kohe ja mitmeid uusi kolleege. Näiteks gastroenteroloogia ja onkoloogia valdkonnas on personalivajadus suur. Õdede osas on seis veidi paranenud võrreldes eelmise aastaga, kuid jätkuvalt on täitmata hulk õdede ametikohti.

Teiselt poolt on ITK-l on probleeme vanade haiglahoonete ja ruumipuudusega, mis mõjutab ka patsientide rahulolu.

Lahendamist vajab kiiritusravi laialdasem kättesaadavus tulevikus näeme selles valdkonnas tegutsemas ka meie haiglat, mis tooks leevendust praegusele vähiravi probleemile Eestis. Mitmete vähipaikmete raviks on kiiritusravi tõhusaim, selle raviteenuse laienemine ITKsse looks vähipatsientidele paremad võimalused saada optimaalset ravi, mis annab juurde eluaastaid ja säilitab töövõimet. Ja ma ei räägi ainult vähiravi tulemuslikkuse parandamisest patsientide seisukohalt, vaid kui Eestis oleks mitte kaks, vaid kolm kiiritusravi pakkuvat haiglat, oleks riigi vähiravi raviteenused paremini kooskõlas meie vananeva ühiskonna nõudmistega.  Täna on Eestis kiiritusravi kättesaadavus piiratud ning paljud vähiga patsiendid ei saa optimaalset ravi, mida nad vajavad, tulevikus peab Eesti suutma tegutseda selles valdkonnas tõhusamalt ja terviklikumalt.

Kui ITK-s oleks kiiritusraviseadmed (lineaarkiirendid), siis oleks Eestis veel üks haigla, mis  võimaldaks pakkuda patsientidele kõikehõlmavat vähiravi ning vähiravipatsientidel oleks neile eluliselt vajalikule ravile  parem  ligipääs. Ka rahvusvaheliste andmete põhjal on praegu Eestis lineaarkiirendite arv  selgelt ebapiisav, lisaks tõi riigikontrolli 2021. aasta audit  välja, et vähiravi rahastuse osakaal Eesti tervishoiukuludes on küll suur, kuid personali ja seadmetega varustatus jääb paljudele Euroopa riikidele alla. Kiiritusravi seadmete  soetamine ITK-sse võimaldaks patsientidel saada vajalikku ravi lähemal asuvas raviasutuses ning vähendaks vajadust liikuda ühest raviasutusest teise. Eriti Põhja-Eesti piirkonnas, kus elab suur osa Eesti rahvastikust, oleks parem kiiritusravi kättesaadavus oluline. Samuti võimaldaks rohkem kiiritusravi seadmeid suuremat hulka patsiente ravida ning vähendaks ravijärjekordi.

Mis on ITK tugevus? Roll Tallinna haiglate seas? Kas Tallinn vajaks Tallinna haiglat?

ITK tugevuseks on eelkõige tema inimesed – pühendunud, võimekad ja oma tööd armastavad spetsialistid. Haiglas töötavad arstid, õed, tehnikud, hooldajad ja tugipersonal, kes annavad endast parima, et pakkuda kvaliteetset tervisehoiuteenust meie patsientidele.

Iga haigla tugevus seisneb tema suutlikkuses pakkuda võimalikult laia eriarstide valikut ning integreeritud tervishoiuteenust. Lisaks kuuluvad haigla juurde kaasaegsed seadmed ja tehnoloogia ning personali võimekus arendada oma teenuseid vastavalt meditsiinilisele arengule ja ühiskonna vajadustele. Kõike öeldut hoiame ITK tegevuspõhimõtetes kesksel kohal, tänu millele oleme saavutanud olulise ja unikaalse rolli Tallinna haiglate hulgas.

Tallinna haigla loomise mõte põhines põhjalikul analüüsil, kus hinnati erinevaid faktoreid nagu elanike arv, nõudlus meditsiiniteenuste järele, infrastruktuur, ressursid ja muud tegurid. Kaasati asjassepuutuvaid eksperte, sh tervishoiutöötajaid, et tagada otsuse parim võimalik mõju ja kasu. Tallinna haigla rajamine on positiivne samm, sest see aitab tagada kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse nii pealinna elanikele kui ka toetab laiemalt Eesti tervishoiusüsteemi.

Mida peate Eesti tervishoiu suurimaks probleemiks, puuduseks praegusel hetkel? Kuidas jõuda lahenduseni?

Eesti tervishoiusüsteemi suurimaks probleemiks on hetkel töötajate puudus. Sellega kaasneb liigne töökoormus ja piiratud võimekus pakkuda piisaval ulatusel kvaliteetset teenust, mis vastaks ühiskonna ootustele. See olukord mõjutab nii haiglate tööd kui ka esmatasandi arstiabi osutamist.

Töötajate puudus tervishoius tekitab olukorra, kus töötajate arv on alla nõutava taseme ning ülejäänud personal peab võtma enda kanda suurema töökoormuse. See võib viia töötajate läbipõlemise, motivatsiooni languse ning kvaliteedi langemiseni tervishoiuteenuste osutamisel.

Lisaks töötajate puudusele on oluline parendada koostööd esmatasandi arstide ja haiglate vahel, et tagada patsientidele õigeaegne ja terviklik ravi. Kui parandada suhtlust, infovahetust ja koostööd erinevate tervishoiutasandite vahel, saame tõhustada patsiendikeskset lähenemist ning vähendada dubleerimist ja tõrkeid raviprotsessis. Töötajate puuduse, koostööprobleemide ning ressursside piiratuse lahendamine nõuab süsteemset ja pikaajalist lähenemist.

Artikkel on algselt ilmunud Med24 uudistes (29. juunil 2023).