Pilguheit töökeskkonnaspetsialisti tegemistesse

Kuidas Sa sattusid ITK-sse tööle?

Täiesti tavalist teed, kandideerisin ja sain. Olen meditsiinikoolis õppinud tervisekaitset ja tervishoiu valdkond on mind alati väga huvitanud. Kui ma ITK töökuulutust nägin, suunasin kogu oma energia sellele, et saada siia tööle.

Oled töötanud meil juba peaaegu aasta. Kuidas Sa iseloomustaksid oma esimest tööaastat ITK-s?

Olen ise väga palju edasi arenenud. Näiteks koolitusi korraldades on tekkinud juurde väga palju esinemis- ja suhtlemisoskust. Mul ei ole varem niisugusel kujul esinemiskogemust olnud. Esineda on väga tore, kuid ainult nendel teemadel, mida ma hästi valdan. Päris niisama pea ees mulle vette hüpata ei meeldi.

Eriti hingelähedased teemad mulle on tööohutus ja riskianalüüsid. Koolitan kõiki haigla uusi töötajaid ning ka praktikante ja residente. Inimesed mõtlevad tihti, et tööohutus on selline paberimajandus. Mina pean vajalikuks töökeskkonna ja tööohutuse olulisust inimestele rohkem selgitada just ohutegurite ja isikukaitsevahendite osas. Riskianalüüside tundmine ei ole lihtsalt paber, vaid tähtis osa töökeskkonna loomisest. Kindlasti olen ka meditsiini poole pealt palju teadmisi juurde saanud.

Meie koolitused on 2021. aasta jaanuarist alates palju teistsugusemad kui varem. Meil on kolm erinevat koolitusblokki, kus on sees käitumine kriisiolukorras, töökeskkonna ja tööohutuse teemad ning ka tuleohutus haiglas. Koolitused on inimesi kaasavad ja osaleda saab ka veebi teel. Koolitustele registreerimine on samuti lihtsam kui varem: uue töötaja puhul saab aja kirja panna juba töölepingu allkirjastamisel ning aegu saavad broneerida oma töötajatele ka juhid ise.

See, kui oluliseks inimene ise selliseid koolitusi peab, oleneb kõik temast endast, kui hästi ta kasutab isikukaitsevahendeid ja paneb tähele seda, mis tema ümber toimub. Näiteks kas ta jälgib seda, et ta mõne terava esemega end ei torkaks, kemikaalidega töötades kasutaks respiraatoreid ja tõmbekappe, ei kukuks libedal põrandal jne. Meie teeme kõik endast oleneva, et osakondades oleks ohutu töökeskkond.

Milline näeb välja töökeskkonnaspetsialisti argipäev?

Tänane päev (intervjuu andmise päev – toim.) algas hommikul juba koolitusega. Edasi tuleb ette valmistada tervisekontrolle, leppida kokku ja helistada arstidele ning sisestada tervisekontrollide andmeid andmebaasi. Eelmisel nädalal oli näiteks hästi palju selliseid kontrolle, millest oli vaja juhte teavitada. Muidu teeme me seda tavaliselt kord kvartalis. Seetõttu läheme homme töökeskkonda vaatlema.

Lisaks töökeskkonna ja tööohutuse teemadele on Sinu südameasjaks aidata inimestel suitsetamisest loobuda. Kuidas on meie praegune olukord haiglas suitsetamisega?

Suitsetamine on väikeses langustrendis. 2019. aastal viidi läbi suitsetamise levimuse uuring. Tol hetkel suitsetas 14,4% haigla töötajatest. Sarnane uuring tehti ka 2011. aastal, mil suitsetas 17,8 % haigla töötajaskonnast.

Milliseid võimalusi pakub Ida-Tallinna Keskhaigla, et aidata kolleegidel suitsetamisest loobuda?

Meil on loodud suitsetamisest loobumise töörühm, kaardistatud hetkeolukord. Töörühmas on praegu 11 inimest. Suur edasiminek selles vallas on olnud suitsetamispaviljonide paigutamine üksuste territooriumitele. Varsti paigaldatakse üksustesse ka märgistus, mis suunab suitsetamiskohtadesse. Tegeleme aktiivselt teavitustööga, et kui inimestel tekib soov suitsetamisest loobuda, nad teaksid, milliseid võimalusi kasutada.

Miks suitsetamisest loobumise teema üldse Sulle oluline on? Mis Sind ajendas sellega tegelema?

Mina ei ole kunagi ise suitsetanud, aga haiglas töötaval inimesel on kindlasti rohkem informatsiooni ohtudest tervisele kui tavalisel inimesel. Kui ta on teadlik suitsetamise riskidest ja kahjulikkusest, siis miks ta seda iseendaga ikkagi teeb? Mul on see kogu aeg hinge peal olnud ja õnneks olen ma suutnud ka mõnda oma sõpra nii palju motiveerida, et nad tänaseks enam ei suitseta. Sel pole kunagi ühtegi tagamõtet olnud, vaid ma lihtsalt hoolin inimestest ja nende tervisest nii palju. Suitsetamine on nii kahjulik tervisele. Vahel peab olema ka natuke radikaalne, et raputada inimest tagasi reaalsusesse, et ta hooliks ka iseendast.

Kui inimesel on soov proovida suitsetamisest loobuda, siis kuidas ITK teda aidata saab?

Meil on selleks erinevaid meetodeid, näiteks koolitus (Allen Carr-i meetod), medikamentoossed võimalused ehk ravimid, plaastrid ja konsultatsioon.

Suitsetamisest loobumisest võiks saada samamoodi ühine tegevus kui suitsetaminegi. Koos toetavate kolleegidega, kes veenavad ümber, kui loobujal on raske ja tahaks alla anda, võiks see paremini õnnestuda. Toetav töökeskkond võiks olla see võti, kui tekivad head tingimused ja alternatiivsed tegevused suitsetamisele. See on asi, millega siin haiglas saaks tegeleda – väljakutse iseenda tervise heaks.