Reumanõukoda ühendab reumavaldkonna osapooled – koostöös osaleb ka Karin Laas ITK-st

8. oktoobril toimunud Reumafoorumil teatasid Eesti Reumatoloogia Selts, Eesti Reumaliit ja Reumatoloogia Tervisespetsialistide Selts Reumanõukoja loomisest. Koostöös osaleb ka meie haigla reumatoloogiakeskuse juhataja Karin Laas, kelle sõnul aitab ühine tegutsemine senisest tugevamalt seista reumaatiliste haigustega inimeste ravi ja toe eest.

Reumanõukoda ei ole uus organisatsioon, vaid kolme reumavaldkonna organisatsiooni koostöövorm. Selle kaudu kujundatakse ühiseid seisukohti ning tehakse ettepanekuid Sotsiaalministeeriumile, Tervisekassale ja teistele otsustajatele.

„Reumanõukoda annab reumatoloogidele, tervisespetsialistidele ja patsiendiorganisatsioonidele ühise platvormi, et tegutseda ühise eesmärgi nimel. Eesmärk on tagada reumaatiliste haigustega inimestele parim võimalik ravi ja tugi. Eraldi tegutsedes ei ole meid piisavalt ja hääl jääb nõrgaks, kuid koos panustades ja ühes suunas tegutsedes loodame saavutada parema tulemuse,“ selgitab Karin Laas.

Luu- ja lihaskonna ning reumaatilised haigused puudutavad Eestis enam kui 300 000 inimest. Haiguste mõju ulatub tervishoiust kaugemale, mõjutades inimeste töövõimet, igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti. Reumanõukoja eesmärk on toetada haiguste varajast avastamist, parandada vajaliku abi ja tänapäevaste ravivõimaluste õigeaegset kättesaadavust ning edendada arstide, tervisespetsialistide ja patsiendiorganisatsioonide koostööd.

Vastuvõtuaeg ja tugiteenused vajavad tähelepanu

Karin Laasi sõnul on üks reumatoloogia valdkonna kitsaskohti ambulatoorse vastuvõtu kestus. „Reumatoloogia erialal tehakse enamik tööst ambulatoorsel vastuvõtul, kuid 15–30-minutiline vastuvõtuaeg on ajale jalgu jäänud ega võimalda teha kvaliteetset ravitööd. Eesti Reumatoloogia Selts on korduvalt esitanud Tervisekassale taotluse vastuvõtuaega pikendada, kuid vastused on olnud eitavad,“ ütleb ta.

Samuti toob Laas esile digitaalsete patsiendiküsimustike puudumise. Need vähendaksid paberküsimustike kasutamist ja lihtsustaksid andmete salvestamist terviselukku. Lisaks napib reumaatiliste haigustega inimestele füsioteraapia, tegevusteraapia ja psühhoteraapia võimalusi.

„Need on mõned pakilisemad probleemid, mida plaanime Reumanõukojas käsitleda ning mille lahendamiseks teha ettepanekuid Sotsiaalministeeriumile ja Tervisekassale,“ märgib Laas.

Reumanõukoda ei ole veel konkreetseid prioriteete seadnud. Ühine siht on aga selge: „Kogu meie tegevus on suunatud sellele, et reumaatiliste haigustega inimesed saaksid tänapäevast ravi ning säilitaksid oma töövõime ja hea elukvaliteedi,“ rõhutab Laas.

Fotol vasakult: Aive Hiiepuu (Eesti Reumaliit), Kristiine Hõrrak ja Helina Hütt (Reumatoloogia Tervisespetsialistide Selts), reumatoloog ja King’s College Londoni professor Elena Nikiphorou ning Sandra Meisalu, Karin Laas ja Raili Müller (Eesti Reumatoloogia Selts).