Vaktsineerimine ja reumatoloogiline haigus

„Pöördun kõikide reumatoloogiliste patsientide poole. Reumatoloogiliste patsientide risk nakatuda koroonaviirusesse võib tavapopulatsioonist kõrgem olla. Ravimite või autoimmuunhaiguste tagajärjel pärsitud immuunsusega patsientidel on ka suurem risk põdeda haigust raskelt. Koroonaviirus võib samuti muuta ägedamaks olemasoleva reumatoloogilise haiguse.

Sotsiaalministeeriumi vaktsineerimiskava alusel peaksid esmajärjekorras olema vaktsineeritud need reumatoloogilised patsiendid, kes on viimase viie aasta jooksul saanud immunosupressiivset ravi. Immunosupressiivse ravi alla kuuluvad glükokortikoidid ehk hormoonravi, näiteks Medrol, Prednisolon; traditsioonilised baasravi preparaadid nagu Trexan, Arava; bioloogilised preparaadid ning sihtmärgistatud preparaadid, nagu näiteks Rinvoq ja Xeljanz.

Ükski praegu turul olevatest vaktsiinidest ei ole elusvaktsiin, seega ei saa need põhjustada haigust ega muuta teie geneetilist infot. Neid vaktsiine saavad ohutult kasutada nii reumaatiliste haigustega kui immunosupressivset ravi saavad patsiendid. Vaktsineerimisest saadav kasu, kas haiguse ennetamise või kerges vormis läbipõdemisena, kaalub üles vaktsineerimisest tulenevad riskid, mis on minimaalsed võrreldes Covidi läbipõdemise võimalike tüsistustega.

Vaktsineerida tuleks eelistatult siis, kui reumatoloogiline haigus on madala aktiivsusega. Soovitatav on vaktsineerida enne reumatoloogilise ravi alustamist või enne järgmist ravikuuri. Aktiivse haiguse korral on soovitatav konsulteerida oma reumatoloogiga. Patsiendid ei pea vaktsiini saamiseks oma reumatoloogilise haiguse ravi katkestama. Ravimi Rituksimabi tarvitamise korral peab vaktsineerimine toimuma 15–17 nädalat pärast Rituksimabi manustamist.

Julgustame kõiki reumatoloogilisi patsiente laskma end Covidi vastu vaktsineerida, olenemata raviskeemist või diagnoosist, sest vaktsineerimisest tulenev kasu ületab riske. Vaktsineerituna vähendame Covidist tingitud raskeid tüsistusi. Vaktsineerime ja püsime terved!“