Uuringud ja analüüsid mehe viljatuse diagnoosimiseks

• spermogramm T6665 − seemnerakkude analüüs – suuring mehe viljakuse hindamiseks. Uuritakse spermatosoidide hulka, seemnerakkude liikuvust ja kuju. Analüüsi põhjal on võimalik hinnata, kas lastetus võib olla mehepoolne;
• süvendatud spermogramm T6666 – vajaduse korral teostatakse koos spermaanalüüsiga e spermogrammiga ka MAR-test, millega hinnatakse seemnerakkude vastaste antikehade olemasolu, ja spermaanalüüs koos pesuga. See võimaldab hinnata, kas peale spetsiaalse lahusega „pesemist“ saab eraldada parema kvaliteedi ja liikuvusega seemnerakke. Spermaanalüüsi annab mees ise selleks ettenähtud privaatses ruumis;
• nakkustekitajate uuringud verest – S,P-HAV IgM; S,P-HBcAb; S,P-HBsAg; S,P-HCV Ab; S,P-HIV1,2Ag+Ab; S,P-T pallidum Ab;
• mikrobioloogilised uuringud − suguteede põletike kindlakstegemiseks – analüüsid võetakse uriinist – U-C trachomatis DNA; U-M genitalium DNA; U-N gonorrhoeae DNA; U-T vaginalis DNA; U-Ureaplasma DNA;
• näidustuse korral hormoonanalüüsid − seemnerakkude küpsemist mõjutavate hormoonide taseme määramiseks;
• näidustuse korral ultraheliuuring − munandite ja eesnäärme haiguste diagnoosimiseks;
• MIOXSYS – oksüdatiivse stressi test (seemnevedelikust). Kõrgem oksüdatiivse stressi tase viitab põletikulistele protsessidele suguteedes. Hinnates testi tulemust, on arstil võimalik määrata vajalik ravi ja valida sobiv viljastamise meetod.

Raske spermapatoloogia korral on võimalik kasutada doonorseemnerakke nii IUI- kui ka IVF-protseduurideks.