Kehaväline viljastamine IVF

Kehaväline viljastamine (IVF– In Vitro Fertilisation või ICSI – Intracytoplasmic Sperm Injection) on kõige efektiivsem lastetuse ravimeetod.

IVFi ja ICSI 5 etappi

 1. Munasarjade stimulatsioon (ettevalmistav ravi) – ettevalmistava ravi eesmärk on paljude munarakkude üheaegse arengu stimuleerimine ehk kontrollitud  „superovulatsioon“.

2. Munarakkude kogumine ehk punktsioon – munarakkude kogumise protseduur tehakse peenikese nõela abil ultraheli kontrolli all (seda nimetatakse aspireerimiseks).  Ultraheliuuringuga tuvastaks küpsed folliikulid ja seejärel viiakse  tupe kaudu esmalt ühte ja seejärel teise munasarja nõela, et tõmmata ultraheli kontrolli all kõikidest küpsenud folliikulitest õrna vaakumiga välja follikulaarvedelik

3. Munarakkude viljastamine (IVF- või ICSI-meetodil) – IVF korral viiakse punktsiooni järel seemnerakud kokku munarakkude kehatemperatuurile seadistatud inkubaatoris.  ICSI korral süstitakse ülitäpse protseduuri käigus mikroskoobi kontrolli all laboris üks seemnerakk otse munaraku sisemusse ehk tsütoplasmasse.

4. Embrüo areng – kohe pärast munarakkude kogumist hakatakse embrüoid laboris kasvatama. Embrüod kasvatatakse embrüoskoobis, mille sisse on ehitatud spetsiaalse kaamera, mis jälgib embrüote arengut kogu aeg. Tavaliselt siiratakse embrüo(d) 3. päeva (2–4 rakust koosnev embrüo) ja 6. päeva (blastotsüst – umbes 100 rakku) vahel. 

5. Embrüo siirdamine – emakasse siirdamiseks valitakse välja üks kuni kolm embrüot. Embrüote valiku peamised kriteeriumid on nende väliskuju ja rakkude jagunemise kiirus.Laboris välja valitud 1–3 kõige sobivamat (eluvõimelisemat) embrüot imetakse süstla abil peenesse kateetrisse, mille abil viiakse embrüod õrnalt läbi tupe ja emakakaela emakaõõnde.

Rohkem infot patsiendi infomaterjalidest:

Lastetus ja kunstlik viljastamine

Lastetus ja kunstlik viljastamine (vene keeles)

Kehavälist viljastamist reguleerib Eestis 

Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus

Perekonnaseadus